Hingedeaeg

November on hingedeaeg, kus tasuks mõelda selle üle, et iga inimese elu on lõplik. Selle lühikese aja jooksul, mis loodusest antud, tuleks teha kõik, et elu oma tarkuse või lollusega mitte lühendada, vaid kasutada kõige paremini enda ja teiste hüvanguks, enne kui meie sünnidaatumi järele ilmub ristiga daatum. Tuleks meelde tuletada lahkunuid: alles hiljuti meile kallis inimene elas ja tegi plaane, nüüd aga sümboliseerib teda vahest udupiisake, mis tõuseb Kuu poole:

Kaugete tähtede taga
kunagi kohtume kõik.

Foto 1. Novembrikuine udu tõuseb Kuu poole (Margarita Itskovitsi foto).

Õieti algab hingedeaeg Halloween’iga (vt https://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php ). See sõna tuleneb vana-inglise keelest ja tähendab kõikide pühakute päeva laupäeva (All Hallows’ Even). Paljud rahvad süütavad sel päeval küünlaid kadunute mälestuseks ja saadavad e-kirju (USAs süüdatakse küünlad 85% peredest ja saadetakse üle 24 miljoni halloween’ikaardi). Selle püha aluseks on tegelikult keldi uusaasta Samhain – suve lõpp, kui karjused tulid loomadega mägedest koju ja algas tubaste tööde aeg.

Eestis on rohkem kombeks tähistada hingedepäeva (2. november). Käisin hiljuti Haapsalus Fra Mare Spas ja sealt jäid meelde kaks Arne Lepla maali, mis sobivad hingedeaja teemaga (vt pealkirja kaunistav pilt esilehel ja foto 2).

Foto 2. Arne Lepla maal, Fra Mare, Haapsalu.

Tehkem siis silmad lahti ja vaadakem ümberringi, mis räägib meile minevikust. Kuigi me ei taha sellest sageli mõelda, ümbritsevad meid mineviku varjud, meie eelkäijate unistused, plaanid ja tegude jäljed.

Haapsalu lähedal on Ungru lossi varemed (fotod 3 ja 4). Sellest pidi tulema imeilus barokkstiilis loss, kuid enne Esimest maailmasõda see päris valmis ei saanudki ning hiljem seisis ja ootas töö jätkumist. Nõukaajal hakkas Kiltsi lennuvälja ülem lossi varemeid lammutama lennuvälja aukude parandamiseks; tänu kohalike pingutustele jäi 2/3 varemetest siiski alles. Lumiselt teatetahvlilt kopeerisin pildi, kuidas see loss enne Esimest maailmasõda välja nägi.

Tallinna ümbruses on säilinud palju mineviku märke. Jõelähtme kivikirstkalmed on üle 3000 aasta, Rebala muinaspõllud üle 2000 aasta vanad. Tallinna äärelinnas Lasnamäel on kultusekivisid (Mustkivi ja veel kaks ohvrikivi Peterburi tee ääres Tallinki tennisekeskuse lähedal) ja Iru linnus – seal on tegutsenud hinged, kellest me vist enam ei arva, et nad võiksid tulla oma kunagist kodu vaatama.

Aga märke meie esivanemate tegutsemisest on ka lähemast minevikust.

Veidi üle 30 aasta tagasi kõndisime kuumal suvepäeval perega Lasnamäelt Pirita jõe poole. Panime oma väikse poisi istuma suure kivi otsa – lapsele meeldib istuda kõrgel ja vaadata maailma nii-öelda teise nurga alt. Mööda teerada tuli üks vanamees ja küsis: „Kas on ka hea istuda minu kivi peal?” Küsisin temalt, miks ta nimetab seda oma kiviks. Vanamees vastas, et praeguse võsa asemel oli temal siin ilus talu ja see kivi oli tema maa peal. Küsisin, kuidas on lood maa tagastamisega temale. Vanamees vastas, et seda loetakse nüüd linna maaks, suured majad on kõigest paarisaja meetri kaugusel, ja tema ise on juba nii vana, et ei suudaks seda talu enam üles ehitada. Arvatavasti märgib nüüd tedagi juba üks ristikene kusagil. – Tõesti, olid kunagi suured lootused ja plaanid, palju tööd tehti kõigest jõust, nii et ei olnud aega mahagi istuda. Ja nüüd on sellest alles ainult kivi, mille peal on lapsel hea istuda.

Kui kõndida Lasnamäel, võib sageli näha õunapuid, mis on kunagi istutatud talude õunaaedadesse. (Vt fotod.) Tuletame meelde filmi „Suvi”, kus Joosep Tootsi vanemad (Jüri Järveti ja Herta Elviste kehastuses) arutavad Raja talu noore peretütre pakkumist, et Raja talust võib saada noori õunapuid: „Noori õunapuid! …” – Nüüd on need õunapuud juba vanad, aga õunad on ikka veel maitsvad. Kui neid võtame, siis tänagem mõttes nende puude istutajaid.

Hingedekuu veereb juba kiiresti lõpu poole. Selle juhatasid sisse  aukudega kõrvitsates põlevad küünlad ja postkasti pistetud verise käe mulaažid (Made in China). Praegu rikuvad hingedekuu meeleolu kõrvulukustavad paugud:  noored proovivad juba pürotehnikat (vist jälle Made in China),  et enda meelest vääriliselt tähistada jõule ja aastavahetust. – Mida kõike ei lähe küll tsiviliseeritud (!)  inimestele vaja sõja ajal ja Ukraina abistamise asemel!!!

Poodides käivad juba Mustad reeded ja Mustad nädalad, millele kohe järgnevad jõulukampaaniad. Tundub, et jõulurahu on mineviku igand; uus trend on: „Merry Christmas!”