Skisofreenia

Skisofreenia on üks müstiline haigus, mis vaevab inimesi kogu maailmas (vt joonis 1 ühe India psühhiaatri veebisaidilt VIIDE); Eestis puudutab see haigus ca 13 000 peret (Artikkel Postimehes: Levinumad müüdid skisofreenia kohta ). 

Dr Thomas E. Levy avaldas ortomolekulaarse meditsiini veebisaidil  huvitava artikli skisofreenia põhjuste ja ravimise kohta (viide artiklile) . Dr Levy teeb 155 teaduslikul artiklil ja raamatul põhinevas ülevaates järelduse, et „Skisofreenia on krooniline ajupõletik – ja niatsiin ravib selle välja”.

Ortomolekulaarne meditsiin lähtub põhimõttest, et enamik kroonilisi haigusi saab alguse ja seejärel püsib vitamiinide, mineraalainete, toitainete nappuse või muude looduslike tegurite tõttu. Kui seda nappust leevendada, tõmbub haigus tagasi. Mida suurem on see nappus ja mida kauem see püsib, seda raskemaks muutub haigus. Mõne toidulisandi soodne toime avaldub seejuures seda tugevamini, mida suurem on annus. Vajalik annus võib olla kaugelt suurem kui tavaliselt soovitatav päevane annus.

Mõni toitaine (näiteks kaltsium, vask ja raud) võib annuse suurendamisel muutuda kiiresti toksiliseks, aga paljude toitainete puhul seda probleemi ei ole. Vitamiinide puhul tuleb olla ettevaatlik A-vitamiini, D-vitamiini ja E-vitamiini võtmisega, kus on selgelt olemas optimaalne annus; ülejäänud 10 olulise vitamiini puhul (C-, K-, B1-, B2-, B3-, B5-, B6-, B7-, B9- ja B12-vitamiin) on soovituslike annuste suur ületamine tervisele sageli kasulik. Dr Levy soovitab võtta toidulisandina C-vitamiini (päevas 9 grammi või rohkemgi, portsjoniteks jaotatuna, et vältida kõhulahtisust) ja magneesiumi (päevas 2 grammi või rohkemgi), kuna see aitab säilitada üldist tervist.

Organismi iga raku elus on kesksel kohal elu võimaldavate funktsioonide tagamine energiavarustusega.  Raku „energiavaluuta”, mida kõikjal kasutatakse, on ATP (adenosiintrifosfaat).  Seda sünteesitakse raku mitokondrites: seal „põletatakse” energia saamiseks hapniku abil glükoosi või ketokehi (vt joonis 2). ATP sünteesimiseks peab rakus olema piisavalt B3-vitamiini (niatsiin või selle ühend, vt joonis 3) ja ka magneesiumi (magneesiumi peab olema kõikjal, kus ATP-d sünteesitakse või kulutatakse;  95% rakus olevast magneesiumist asub mitokondrites). Kõik inimesed peaksid hoolitsema, et nad saaksid neid tähtsaid toitaineid piisavalt!

Niatsiini ja magneesiumi peab jätkuma kõikidele rakkudele. Nende nappuse korral võib tekkida  näiteks lihasrakkude „mitokondriaalne väsimus”, mis võib tabada ka südamelihast (südamenõrkuse puhul ei jõua südame rakud sünteesida nii palju ATP-d, kui läheks vaja). Ka paljud muud haigused ja seisundid (sh suurenenud oksüdatiivne stress, vähk, sepsis jne) on seotud ATP vähesusega. B3-vitamiin aitab kõikidel nendel puhkudel (muuhulgas aitab paremini üle saada ka koroonatõvest ja selle tüsistustest).

Kõige tundlikumad ATP-nappuse suhtes on süda ja aju. Nii Alzheimeri kui ka Parkinsoni tõve puhul on leitud B3-vitamiinist sünteesitava NAD (ATP eellasühend) vähesust; B3-vitamiini manustamine leevendab sümptomeid. ATP vähesus ajus põhjustab närvisüsteemi töö häireid.

Üks kõige raskemaid kesknärvisüsteemi haigusi on skisofreenia.  Krooniliselt suurenenud oksüdatiivne stress põhjustab aju kroonilist põletikku. Põletiku olemasolu skisofreeniahaige ajus on hästi tõendatud. Paljud skisofreeniajuhtumid  on seotud toksiinide eelnenud toimega ehk siis oksüdatiivse stressiga.

Skisofreenia sümptomid võivad eri haigetel olla suuresti erinevad; mõnel kunstnikul aitab skisofreenia luua isegi meeldejäävaid kunstiteoseid. Mõnikord võib skisofreenia puhul esineda ka närvisüsteemiga mitteseotud sümptomeid, näiteks pellagrat, mis areneb välja B3-vitamiini ränga nappuse korral (B3-vitamiini nimetatakse ka PP-vitamiiniks; PP tähendab pellagra-protective). Pellagra korral esineb tavaliselt ka ajutegevuse häiretele viitavaid sümptomeid (nn pellagroidne entsefalopaatia).  Niatsiini abil saab selliseid sümptomeid väga tõhusalt ravida; sellisel juhul räägitakse „pöörduvast dementsusest” (reversible dementia). Pellagra põhjustab peale naha kareduse ka lekkivat soolt. Lekkiva soole tõttu võib nii Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kui ka amüotroopse lateraalskleroosi (ALS) ja skisofreenia korral leida kahjustatud närvikoes kas patogeene või nende metabolismi toksilisi saadusi. Niatsiininappus kahjustab soolestikubakterite mikrobioomi, mis omakorda põhjustab neuropsühhiaatrilisi probleeme ja skisofreenia sümptomeid.

Suurenenud rakusisene oksüdatiivne stress põhjustab ajurakkude enneaegset surma. Skisofreeniapatsientidel on leitud aju hallaine ja massi vähenemist, mis on kiirem kui vananemisest põhjustatud vähenemine. Mikrogliia (valgeliblede hulka kuuluvad koristajarakud ajus) on skisofreenia puhul täheldatava põletiku tõttu aktiveerunud; põletikuga seotud tsütokiinide ja muude põletikumarkerite tase on samuti tõusnud. Kogu see teave võimaldab teha järelduse, et skisofreenia on krooniline ajupõletik.

Ajupõletik esineb ägedal kujul tavaliselt seoses viirusnakkusega. Paljusid ägeda ajupõletiku ajal esinevaid sümptomeid võib täheldada ka kroonilise ajupõletiku korral. Põletikumarkerite tõusnud tase skisofreenia korral osutab sellele, et skisofreenia sümptomeid põhjustabki põletik.  Kestev põletik kahjustab jätkuvalt ajukude, seepärast on värsket skisofreeniat hõlpsam ravida kui kauakestnud skisofreeniat.

Traditsioonilises skisofreeniaravis kasutatakse ravimeid, mis põhjustavad ise kõrvalnähte, nii et on raske vahetki teha, milliseid nähte põhjustab haigus ja milliseid ravimid. Seejuures ei suudeta traditsioonilise raviga terveks ravida 85% kroonilise skisofreenia haigetest, isegi kui saavutatakse mingeid positiivseid tulemusi.

Skisofreeniapatsientidel on  niatsiini tase alati madal, sageli isegi väga madal. See osutab rakkude väiksele ATP-sisaldusele, mis tähendab, et ajurakud on energianäljas. On näidatud, et niatsiini suurte annustega saab isegi kauakestnud skisofreenia sageli täielikult kõrvaldada. Kui niatsiiniga haigust täielikult välja ravida ei õnnestu, võib peaaegu alati  täheldada seisundi olulist paranemist.

30-le  ägedat skisofreeniat põdevale patsiendile manustati kõigest 30 päeva jooksul kolm korda päevas 1 gramm niatsiini või niatsiinamiidi, seejärel jälgiti patsiente ühe aasta jooksul. Skisofreeniast tervenes 80% niatsiiniga ravitud patsientidest, samas kui platseebot saanud patsientidest tervenes aasta jooksul 33%. Patsient loeti ägedast või kroonilisest skisofreeniast täielikult  tervenenuks, kui:

    • tal olid täielikult kadunud haiguse tunnused ja sümptomid;
    • ta suhtles normaalselt oma pereliikmete ja kaaskodanikega;
    • ta oli leidnud töö ja suutis täita tööülesandeid.

C-vitamiin on väga hea vahend krooniliste põletike ravimiseks ja sageli manustati patsientidele ka seda vitamiini annustes 1 kuni 10 grammi päevas. Ajupõletikust jagusaamise hõlbustamiseks tuleks skisofreeniapatsientidele alati manustada C-vitamiini suuri annuseid.

Äge skisofreenia võib mõnikord ka ise paraneda. Sellisel juhul võib oletada, et põletikku põhjustanud tegur (nt nakkus, toksiin, autoimmuunreaktsioon, mõne mikrotoitaine nappus) võis iseenesest taanduda.

Veel kuus randomiseeritud topeltpimeuuringut, milles kasutati ka platseebot, on kinnitanud niatsiini tõhusust skisofreeniaravis. Kui skisofreenia oli kestnud juba väga kaua, võisid selged positiivsed tulemused ilmneda alles pärast pikka (viis aastat või kauem kestnud) ravi. Seejuures alustati 1 grammi niatsiiniga kolm korda päevas, annuseid suurendati 4,5 kuni 18 grammini päevas, olenevalt ravi edukusest. Kui niatsiini asemel manustati niatsiinamiidi, piirduti 6 grammiga päevas, et vältida iivelduse ja seedehäirete tekkimist.

Dr Abram Hoffer ravis niatsiiniga üle 5000 skisofreeniapatsiendi. Ühtegi surmajuhtumit ei esinenud, niatsiin ei ravinud mitte üksnes skisofreeniat, vaid avaldas positiivset toimet kogu kehale (kuna paranes kõikide rakkude varustatus energiaga). Kui skisofreenia ravimisel ei kasutata niatsiini, võib patsiendi haigus kesta terve elu.   

Võib teha kokkuvõtte, et patsienti saab ägedast skisofreeniast niatsiiniga peaaegu alati terveks ravida. Kui täielikku tervenemist, eriti kroonilise skisofreenia puhul, ei saavutata, annab ravimine niatsiiniga reeglina ikkagi positiivseid tulemusi.

Skisofreeniat (koos pellagraga) võivad põhjustada paljud tegurid. Kvaliteetne toitumine, mineraalained ja vitamiinid on skisofreeniapatsiendi ravis väga olulised. Ka niatsiiniga ravimisel võivad need tulemusi oluliselt parandada. Kuid skisofreeniat on õnnestunud täielikult välja ravida ka üksnes niatsiinamiidiga (monoravi). Niatsiini kui mittetoksilist ja olulist toitainet ei tohiks kõrvale jätta mitte ühegi ajutegevuse häire puhul.

ATP-nappust aitavad niatsiini kõrval ravida ka riboflaviin (B2-vitamiin), koensüüm Q10 ja metüleensinine (Methylene Blue Pharmaceutical Grade; saab tellida nt Amazoni kaudu). Need ained on kasulikud nii ajule kui ka kogu kehale (mida on tõendatud näiteks rinnavähihaigete puhul).

Iga inimene, kellel on psühholoogilisi või psühhiaatrilisi probleeme, peaks võtma niatsiini või niatsiinamiidi ja suurendama annuseid, enne kui teeb järelduse, et see vahend ei toimi.  Niatsiini kasutamiseks ei ole vaja pöörduda arsti pole – igaüks võib selle abil püüda juba probleemide tekkimistki ära hoida. (Niatsiinamiidi kapsleid saab osta näiteks Fits.ee kaudu  või saates e-maili aadressile:  info@fits.ee .)

B3-vitamiin  (niatsiin, niatsiinamiid) on loomulik toitaine, mis on vajalik kõikidele rakkudele energiaga varustatuse tagamiseks. C-vitamiin ja magneesium aitavad vähendada põletikku ja tõhustavad skisofreenia ravimist niatsiiniga.

Dr Thomas E. Levy on pühendanud oma ülevaate niatsiiniga skisofreenia ravimise meetodi väljatöötaja  dr Abram Hofferi (1917–2009) elutööle.

Joonis 1

Joonis 1.

Joonis 2. Mitokonder (raku organell)

Joonis 2. Mitokonder (raku organell)

Joonis 3 Niatsiin (B3- ehk PP-vitamiin)

Joonis 3 Niatsiin (B3- ehk PP-vitamiin)

Hingedeaeg

MardisandidVanade eestlaste uskumuste järgi on praegu hingedeaeg. Loodus ise suunab mõtteid teispoolsusele: suve ja sügise ilu on kadunud, puud on raagus, päevad lühikesed ja jäävad veel lühemaks, ööd on pikad ja pimedad, ilm (udu, vihm või lörts) ei innusta eriti midagi tegema. Vanasti, kui ei olnud veel tänapäeva meediavahendeid ega elektritki, võimendas seda kõike veel üldine hämarus: peerg pilakus ei tee tuba valgeks ja hubaseks (petroolilampki oli sellega võrreldes juba progress ja luksus). – Niisugune pime aeg aga tuli kuidagi ikkagi üle elada ja vaimule toitu anda. Ja siis selguski, kui paindlik ja võimekas on mõistus! Mälust tuli inimestel sadu muinasjutte ja tuhandeid värsse. Laste fantaasia lõi lõkkele, ahju tagant piilusid kollid ja kodukäijad, pimedas sügisöös logistas tuul midagi, mis lisas salapära ja õudu. Sellistes tingimustes oli lahkunutele mõtlemine, nende hingedega vaimse sideme leidmine ja suhtlemine väga loomulik. Ühtlasi karastas pime aeg, mõistuse, mälu ja fantaasia aktiveerimine ning suhtlemine lahkunute, kollide ja kodukäijatega arvatavasti ka vaimu: pärast sellise aja üleelamist olid pikenevate päevadega lumerohke talv, särav kevad ja ilus suvi seda kirkamad. See oli nagu selge näide, et elu ei tarvitse olla pidev lillepidu, aga tuleb ju  ka lillepeo aeg! Võib-olla võib hingedeaja mõju vaimu tervisele võrrelda talisupluse mõjuga keha tervisele.

Hilissügisest hämarat aega muutsid rõõmsamaks rahvakombed: talust tallu käisid hingesandid, mardilaupäeval (9. novembril) mardisandid, kadrilaupäeval (24. novembril) kadrisandid, kes laulsid kombekohaseid laule ning tõid ellu elevust ja põnevust, kogukonda aga kokkukuuluvustunnet. Tore, et need rahvakombed ei ole unustusse vajunud, nagu on näha fotost, mis on tehtud käesoleva aasta sügisel Tallinnas!

Tänapäeval on meie toad heledalt valgustatud ja meie käsutuses on kogu tänapäeva tehnika. Sellele vaatamata räägivad psühholoogid kaamosest, sügistalvisest depressioonist, mis tabavat inimesi isegi Pariisi laiuskraadil (meist kaugel lõuna pool, no meie juures siis seda enam). Dr D. Servan-Schreiber kiidab raamatus „Kehale meeldib tõde” (Varrak, 2014) selle pimeda aja üleelamiseks „koidiku imiteerimist”: spetsiaalne lamp tekitab magamistoas „kunstliku koidiku”, pikkamööda tugevneva valgustuse, mis muudab ärkamise järkjärguliseks ja igatahes palju meeldivamaks kui äratuskella tärina peale. Ühtlasi paranevat niiviisi ka enesetunne ja keha energiatase.

Aga kes niimoodi loodust ümber teha ei taha, peab siiski selle pimeda aja ja sügisese ilmaga toime tulema või sellest isegi kasu saama just looduse ja kultuuri abil. Hea on liikuda looduses, jalutada pargis, hingata värsket õhku, vaadelda vägevaid puid.

Ka linnas on huvitavat tegemist: käimas on Pimedate Ööde (PÖFF) ja tulemas Eesti Muusika Nädal – toimuvad meie parimate heliloojate autorikontserdid. Võib kuulata ka midagi, mida inimene pole varem osanud kuulata, seegi aktiveerib vaimu. Eesti muusikas on palju kuulamisväärset, näiteks Mati Kuulbergi muusika (kontsert 22. novembril).  M. Kuulbergi balleti „Mont Valerien” II vaatuse armastuse teema tekitab eriliselt sooja tunde. On imetlusväärne, kui kaunist muusikat suudab inimene luua. See muusika on erakordne, täiuslikult ilus ja liigutav.

Kasulik oleks mõelda ka tervislikumale toitumisele: värvilised toiduained sisaldavad rohkesti antioksüdante, vürtside abil saame eksperimenteerida uute maitsetega – see kõik muudab elu huvitavamaks ning tervise ja tuju paremaks (Viide).

Veel oranžidest võililledest

Võilill Saka lähedalt. H. Sirkeli foto

Võilill Saka lähedalt. H. Sirkeli foto (Pilt 1)

Sel suvel sain kirja bioloog Hannes Sirkelilt, kes oli juhtunud lugema artiklit „Võililleaeg” (vt meie blogi, 22. mai 2021). Hr Sirkel oli leidnud selliseid võililli Ida-Virumaalt Saka mõisa lähedalt ja Jõhvist. Tema saadetud pildi järgi võib öelda, et leitud taim on väga sarnane blogi piltidel olevatega. (pilt 1)

Tähendusrikas on õite värvuse varieerumine ühel taimel, mida võis näha ka minu piltidel. See ei toeta minu tollast oletust, et tegemist võib olla geneetilise mutatsiooniga. Geneetilise mutatsiooni hüpoteesi soovitati mul kontrollida taime ümberistutamisega uude mulda. Korduvatele katsetele vaatamata ei ilmunud uude kohta istutatud taimedel oranže õisi, mis räägib vastu geneetilise mutatsiooni hüpoteesile. (Muide, võilille säästev ümberistutamine on väga raske ülesanne, enamasti õnnestus kiviklibuses pinnases kasvavast oranžist võilillest  kätte saada ainult peajuur. Kuna peenemad juured katkesid, sattusid taimed veepuudusesse ja taime maapealne osa kuivas ära.)

H. Sirkel kui asjast huvitatud bioloog ei leppinud mitte üksnes leiu imetlemise ja pildistamisega, vaid oli teinud ka kirjanduse uuringu ja leidnud Johanna Marika Bobergi Soomes valminud magistritöö (viide), milles käsitleti taimede nakatumist fütoplasmasse (liigid Aster Yellows ja X-disease). Vikipeedia järgi on fütoplasma taimedel parasiteeriv bakter, kes elab ja paljuneb taime floeemis. Floeem on taime juhtkude (niin), mille kaudu liiguvad fotosünteesi saadused (suhkrud).

Fütoplasma põhjustab taimedel väärarenguid; üks iseloomulik tunnus on taimede muutumine rohelisemaks, mis peaks juurde meelitama putukaid, kes toituvad rohelise taime mahladest ja sellega levitavad selliseid baktereid. J.M. Bobergi  magistritöö lk 51 esitatud piltidel on võililled küll rohelisemad ja väärarenditega, kuid mitte oranžimad. Siiski võib ka Eestis leitud oranžidel (või vähem oranžidel) võililledel näha rohelisemaks muutumist ja arengumuutusi (pildid 2–7). Kõige ilmsemad on arengumuutused  H. Sirkeli saadetud fotol. (pilt 8)

Võib pidada tõenäoliseks, et tegemist on taimehaigusega; see võib olla Aster Yellows (viide), millel võilill vaheperemehena aitab levida ja mis võib tugevasti kahjustada paljusid taimeliike, sh ilutaimi (mis kurvastab aednikke) ja teatavaid põllukultuure, eriti rapsipõlde (mis teeb juba suurt majanduslikku kahju) (viide).

Kõige tihedamalt kasvas selliseid võililli Lasnamäel väga viletsal paekiviklibusel õhukesel paepealsel pinnasel, mis päikese käes ilmselt üpris kuivaks võis muutuda; seal võis oranžide võilillede sagedus olla lausa kaks taime kolmest. Leiuala piiratuse tõttu ei saa sellest teha suuri järeldusi, kuid selliste taimede rohkus rasketes kasvutingimustes võib olla kooskõlas oletusega, et taimehaigus levib paremini nõrgestatud taimede hulgas.

Kuigi mu hüpotees ei leidnud kinnitust, on mul hea meel, et juhtusin nägema sellist Eestis suhteliselt haruldast nähtust. Õppetund on aga selline, et millegi huvitavaga kokku puutudes ei tohi lasta end kaasa kiskuda imetlemisest (pilt 9), vaid tuleb püüda märgata selle nähtuse erinevaid aspekte ning peale geenimutatsiooni tuleks arvestada ka (ohtliku) taimehaiguse võimalusega. Looduses peavad silmad ja meeled lahti olema ning peale silmatorkavate oranžide õite oleksin võinud pöörata rohkem tähelepanu ka rohelisematele õitele, õite värvuse varieerumisele ühel taimel, lehekestele õiepõhjal jne.

Kevadekuulutajad

Nagu sügis seostub küpsete viljadega, nii seostub kevad lindudega: nende saabumine, pesaehitamine, laulmine (millega isaslinnud peletavat  eemale võistlejaid). Inimestele mõjub linnulaul noorendavalt: tahaks kohe minna kuulama ja vaatama neid lauljaid, nende pereelu ja kogu looduse ärkamist. – Parim aeg linnulaulu kuulata ja linde vaadelda on aprillis ja mais, eelkõige varahommikuti, kui liiklusmüra  looduse hääli veel kinni ei mata. Linde on hea määrata laulu järgi, kui abiks võtta äpp Siuts, mida saab tasuta alla laadida – nii saame näiteks teada, et siin laulab rasvatihane ja seal sinitihane.

Linnulaul tuletab paraku meelde ka tänapäeva maailma mured, millest kõneles Ameerika bioloog ja kirjanik Rachel Carson Tema raamatut „Hääletu kevad” loetakse 20. sajandi üheks olulisemaks raamatuks. (See on tõlgitud ka eesti keelde. Elurikkuse püsimine ei ole enam endastmõistetav – pestitsiidide ohter kasutamine ja looduslike elupaikade hävitamine seavad ohtu paljude loomaliikide ja lõppkokkuvõttes ka inimkonna püsimise. Väidetakse, et 150 aastaga saab inimkond lõplikult jagu Amazonase vihmametsadest. Hävinud liike ei suuda inimene enam kunagi taastada. Neid tõsiasju võiks  meeles pidada lindude tuleku üle rõõmustades ja nende laulu kuulates. – Aga kevad on siiski looduse ilu ja elu nautimise aeg. Tehkem seda siis täiel rinnal!

Entusiastid lähevad aga kaugemale lindude vaatamisest ja kuulamisest – linde ja nende tegemisi on huvitav ka pildistada! Siin blogis on 10. juunil 2021 avaldatud Hannes Tederi pilt rähnide pereelust. Margarita küsis selle autorilt tema hobi kohta. H. Teder oli väga tagasihoidlik – Facebookis on rühm „Linnuhuvilised”, kelle liikmete hulgas on väga häid fotograafe, – nendega ei julge meie rähnipildi autor end üldse võrrelda! – Meie arvates on tema pildid siiski väga ilusad, need  mitte üksnes ei näita lindu, vaid – kui nii võib öelda – avavad kuidagimoodi ka linnu isiksust: rähnide puhul ühise tegutsemise romantikat ja vastutustunnet, täna avaldatavatel piltidel mõtlikkust (talvike ja väike-põõsalind), enesekindlust (rohevint), valvast valmisolekut (laulurästas), rõõmu liikumisest (sookurg). Mõni ütleb ehk muiates: „Linde ja loomi juhivad instinktid!” – Jah, seda kindlasti – nagu inimesigi. Aga nagu inimestelgi, on ka neil tunded ja mõtted. (Mart: Olen ise ükskord näinud koera silmadest, kuidas ta mõtles pingeliselt nagu üliõpilane, kes eksamil ei oska vastata küsimusele. Sain teada ka küsimuse, mille peale ta mõtles.  Nimelt ütlesin tema äkilise väljakargamise ja valju haukumise peale talle südametäiega „Дура!”. Kui vali haukumine paugupealt lakkas, hakkas tema perenaine oma hinnalise tõupaberitega dogi pärast muretsedes teda hüüdma: „Дора! Дора! Что там случилось?” – Koer mõtles: „Kustkohast võib see jumala võõras inimene teada minu nime???”)

Suur aitäh Hannes Tederile tema hingestatud linnupiltide eest!

Kevademärgid

Suurtes kortermajades on lindude aknalaualt või rõdult söötmine karmilt keelatud: lind ei oska ju vahet teha, kuhu ta oma elutegevuse jääke poetab – need võivad reostada aknaid alumistel korrustel. Ja toidu järele väiksed linnud väga kõrgele ei lendagi; kõrgemal võib näha peamiselt kajakaid, vareseid ja tuvisid, soojema ilmaga ka varblasi ja rasvatihaseid.

Kui aga elate eramajas ja panete välja söögilaua, siis juhtub mõnikord toredaid üllatusi. Anneli Salumaa saatis mulle video, kus võib näha väikseid rohelisi linde usinalt oma kõhtu täitmas. Linnud on tihasest ja varblasest selgelt väiksemad, nende suuruse ja Vikipeedias avaldatud piltide põhjal võib arvata, et need on pikalt rännult saabunud näljased siisikesed. Et linnud tunneksid end vabamalt, on aken kaetud peegeldava kilega – nii ei näe sööki nautivad linnud neid filmivat linnuhuvilist. Osa filmist on aegluubis, et sündmused oleksid paremini jälgitavad. Siisikeseparv on seal aias peatunud päris mitu päeva ja pole ka ime – hommikul pannakse neile kolm klaasi seemneid sinna torusse, õhtuks on toru tühi, aga hommikuks on jälle täis – nii võib juba elada!

(Lindude pildid on võetud Vikipeediast https://et.wikipedia.org/wiki/Siisike .)