Kevadekuulutajad

Nagu sügis seostub küpsete viljadega, nii seostub kevad lindudega: nende saabumine, pesaehitamine, laulmine (millega isaslinnud peletavat eemale võistlejaid). Inimestele mõjub linnulaul noorendavalt: tahaks kohe minna kuulama ja vaatama neid lauljaid, nende pereelu ja kogu looduse ärkamist. – Parim aeg linnulaulu kuulata ja linde vaadelda on aprillis ja mais, eelkõige varahommikuti, kui liiklusmüra looduse hääli veel kinni ei mata. Linde on hea määrata laulu järgi, kui abiks võtta äpp Siuts, mida saab tasuta alla laadida – nii saame näiteks teada, et siin laulab rasvatihane ja seal sinitihane.

Linnulaul tuletab paraku meelde ka tänapäeva maailma mured, millest kõneles Ameerika bioloog ja kirjanik Rachel Carson Tema raamatut „Hääletu kevad” loetakse 20. sajandi üheks olulisemaks raamatuks. (See on tõlgitud ka eesti keelde. Elurikkuse püsimine ei ole enam endastmõistetav – pestitsiidide ohter kasutamine ja looduslike elupaikade hävitamine seavad ohtu paljude loomaliikide ja lõppkokkuvõttes ka inimkonna püsimise. Väidetakse, et 150 aastaga saab inimkond lõplikult jagu Amazonase vihmametsadest. Hävinud liike ei suuda inimene enam kunagi taastada. Neid tõsiasju võiks meeles pidada lindude tuleku üle rõõmustades ja nende laulu kuulates. – Aga kevad on siiski looduse ilu ja elu nautimise aeg. Tehkem seda siis täiel rinnal!

Entusiastid lähevad aga kaugemale lindude vaatamisest ja kuulamisest – linde ja nende tegemisi on huvitav ka pildistada! Siin blogis on 10. juunil 2021 avaldatud Hannes Tederi pilt rähnide pereelust. Margarita küsis selle autorilt tema hobi kohta. H. Teder oli väga tagasihoidlik – Facebookis on rühm „Linnuhuvilised”, kelle liikmete hulgas on väga häid fotograafe, – nendega ei julge meie rähnipildi autor end üldse võrrelda! – Meie arvates on tema pildid siiski väga ilusad, need mitte üksnes ei näita lindu, vaid – kui nii võib öelda – avavad kuidagimoodi ka linnu isiksust: rähnide puhul ühise tegutsemise romantikat ja vastutustunnet, täna avaldatavatel piltidel mõtlikkust (talvike ja väike-põõsalind), enesekindlust (rohevint), valvast valmisolekut (laulurästas), rõõmu liikumisest (sookurg). Mõni ütleb ehk muiates: „Linde ja loomi juhivad instinktid!” – Jah, seda kindlasti – nagu inimesigi. Aga nagu inimestelgi, on ka neil tunded ja mõtted. (Mart: Olen ise ükskord näinud koera silmadest, kuidas ta mõtles pingeliselt nagu üliõpilane, kes eksamil ei oska vastata küsimusele. Sain teada ka küsimuse, mille peale ta mõtles. Nimelt ütlesin tema äkilise väljakargamise ja valju haukumise peale talle südametäiega „Дура!”. Kui vali haukumine paugupealt lakkas, hakkas tema perenaine oma hinnalise tõupaberitega dogi pärast muretsedes teda hüüdma: „Дора! Дора! Что там случилось?” – Koer mõtles: „Kustkohast võib see jumala võõras inimene teada minu nime???”)