Talvel on palju ilu igal pool, aga kuna seda on tõesti igal pool, võib igaüks minna ju toast välja ja leida ise veel ilusamatki, kui on jäänud minu fotoaparaadi ette. Piirdun seepärast ainult nelja pildiga.

Esimesel pildil (Värske lumi metsas) on mets oma parimas värske lume ehtes.

Teine pilt (Rütmid) mõjub nagu tänapäevane graafikateos. Kui seda veidi kadreerida, tegelikku asukohta ja kujutatut reetvad äärealad ära lõigata, saame üpris minimalistliku kunstiteose. „Mida see kujutab või väljendab?” küsib ehk mõni. Vastus on, et kunstnik ei pea kõike seletama, mis on pildil – tal on õigus teatud privaatsusele ning pilt mõjub ka muul viisil kui üksnes kujutatud objektide kaudu. Näiteks võivad vaatajat kõnetada ka pildil joonistuvad rütmid, dünaamika, kontrastid jne – mida keegi seal näeb. Anname siin pildile pealkirjaks „Rütmid”. (Täit selgust armastavale lugejale: need on pillirookõrred lumisel kraavikaldal.)

Kolmandal pildil on rähn, kes tõmbas endale tähelepanu ägeda nokapõrinaga. See tubli töömees on jälle oma töö juures, laskmata end segada tuulest, külmast ning kõigest suure maailma kärast ja stressist. Talvel on teda lihtsam nokapõrina järgi üles leida. Temagi elu ei ole kerge: talv on talv, tulevik …? – Isegi lõunasöök ei ole millegagi tagatud. Aga elada kuidagi ikka saab.

Neljas pilt on Hugo Udusaare foto seeriast „Erakordne kristallikülv Aegna saarel”. Selliste suurte (kuni 104 mm) lumekristallide tekkest on räägitud Raul Sulbi artiklis, mis ilmus Postimehes 18. veebruaril 2011 (varsti täitub sellest 10 aastat, link Postimehes). Talvel võib mõnikord näha päris imelisi asju!