Covid-19 tuli uue haigusena, mille ravimisest oli alguses väga vähe teada. Millegipärast on paljudel kadunud ohutunne, nii et alguses nad ei suutnud uskudagi jutte uuest haigusest, mida ei osata ravida. Maailm tuuakse televisiooni kaudu küll koju kätte, aga inimesi ei veennud isegi matmist ootavate ohvrite kirstude read Põhja-Itaalia kirikutes. Keegi 57-aastane tšehhi folklaulutäht oli nii veendunud teabekanalite valelikkuses, et otsis teadlikult võimalust nakatuda „väidetavasse Covidisse”, saigi temale vajaliku nakkuse, põdes väga rängalt ja suri arstide pingutustele vaatamata. Olgu muld talle kerge! – Aga õppetund on siit selge: Covidiga ei tohi naljatada ja mõni uudis on ikkagi õige ka.
Nüüd ei ole Covid aga enam uus haigus. Eestiski on kõik soovijad saanud kaks vaktsiinisüsti, paljud ka veel tõhustusdoosi, ja tekib küsimus, mis saab edasi. Ameerika Ühendriikide presidendi koroonaviiruse töörühma juhtivekspert Anthony S. Fauci ahastab: „Mis saab siis, kui tuleb uus, veel palju surmavam koroonaviiruse tüvi, mille vastu vaktsiinid enam üldse ei aita?” – Õige küsimus, aga – mis siis ikkagi saab?
Vaktsiinide loomise küsimusi arutas ka Finance Yahoo (LINK),
Vaktsiinide loomist rahastanud Bill Gates vihastas Müncheni konverentsil vaktsiinieksperte mõttega, et vaktsiine ei ole rohkem tarvis, kuna paljud inimesed on koroonat juba põdenud, ka sümptomivabalt ja enda teadmata, teised jälle on saanud vaktsiinisüsti – on tekkinud mõnevõrra immuunsust ja raske haigestumine olevat nüüd vähem tõenäoline. Eksperdid leiavad, et see oli temast väga rumal. Ülemaailmse vaktsiinialliansi (GAVI) juht Dr Seth Berkley ütleb, et kogu aeg ilmub uusi variante, mõni võib olla eriti ohtlik, varasemate variantide põdemine ja senised vaktsiinid ei kaitse alati uue variandi eest.
Samas on käes vaktsiiniuputus, Aafrika ei suuda vaktsiiniabi esialgu enam rohkem vastu võtta – aga on suutnud vaktsineerida kõigest 10% elanikkonnast.
Epideemiaks valmisoleku innovatsiooni koalitsiooni (CEPI) juht Richard Hatchett ütles, et ei ole mõtet loota viirusele lõpu tegemist, tuleb mõelda pikaks ajaks ette. Aastate pärast on see viirus ikka veel meiega, endiselt muteerumas ja muutumas … Viimased uuringud näitavad sedasama, mida meilgi on tõdetud: vaktsiin ei kaitse haigestumise eest, aga ka üks vaktsiiniannus muudab põdemise kergemaks. Ent tulevat mõelda uutele Covid-19 vaktsiinidele, mida me vajame kolme kuni viie aasta pärast …
* * *
Niimoodi arvavad siis vaktsiinieksperdid, vaktsiinide loojad, vaktsiinialliansi esindajad. Tähtis küsimus on aga vastuseta: kuidas hakata sel aastal looma vaktsiini, mida läheb vaja viie aasta pärast? (Ärme oletame, et mutatsioone luuakse ja levitatakse teadlikult.) Vaktsiinide kiirkorras loomine ja vähese kontrollimisega kasutussevõtmine on vahest hea lahendus hädaolukorras, aga kas see olukord kestab siis igavesti? Vaktsiinispetsialistid usuvad, et kestab küll, et kiirkontrolli läbinud vaktsiiniga tuleb vaktsineerida ka lapsi, kes haigust teatavasti hoogsalt levitavad – ühesõnaga, see tööpõld ei lõpe enam iial. – Ja kõik need suured tööd ja kulud siis ainult selleks, et põdeda kergemalt …
* * *
Kas vaktsiinid on ainus meetod? Tegelikult ei ole. Palavikulise innuga otsivad teadlased ka ravimeid Covidi vastu. Aga ravimitel on samad hädad kui vaktsiinidel: need ei aita alati uue tüve vastu, neil on kõrvaltoimeid ja nende loomiseks on vaja aega. Kogu see töö on väga kallis, nende põhjalik katsetamine kiirkorras on aga päris võimatu ülesanne. Ka eesti teadlane Mart Ustav on leiutanud ravimi Covidi vastu (LINK), aga suurfirmad ei võta teda tema ravimiga enne üldse jutule, kui ei ole läbi viidud korralikke katsetusi patsientidega; nende tegemiseks peaks Eesti Vabariik leidma 54 miljonit eurot … – Suur pingutus, ilus saavutus, aga tulemuses ei saa siiski kunagi ette kindel olla, raha kulub aga kindlasti palju.
* * *
Olles niimoodi vaadanud, mida ravimifirmad kavatsevad ja suudavad pakkuda, on ülim aeg vaadata ka seda, mida Loodus on suutnud ja suudab pakkuda – haigusetekitajatega on meie eellased ja ka inimene ju alati pidanud võitlema, selle vahega siiski, et loodusliku valiku puhul üksiku indiviidi elu ei loe, aga meile on väga tähtis päästa võimalikult palju inimesi. Eelmises blogiartiklis oli juttu sellest, et organismi antioksüdandid töötavad kooskõlastatult nagu kellavärk; kui mõnda neist napib, on organismi kogu arsenal nõrgestatud ja ei suuda oma ülesandeid parimal tasemel täita. Vitamiine ja muid seal nimetatud toidulisandeid tuleb kindlasti võtta; need ei aita mitte üksnes Covid-viiruse vastu, neid on vaja üldse eluspüsimiseks.
Dr Thomas E. Levy on tutvustanud veel üht universaalset ja revolutsioonilist meetodit hingamisteede kaudu levivate ja neid ohustavate viiruste, sealhulgas ka Covid-viiruse vastu oma raamatus „Rapid Virus Recovery. No need to live in fear!”, mis ilmus 2021. aasta märtsis. Dr Levy hakkas seda kirjutama juba varem, aga siis muutus viiruste tagasilöömise teema seoses Covidiga väga aktuaalseks, dr Levy lõpetas kiiresti oma raamatu ja on alates aprillist 2021 teinud selle raamatu tasuta allalaaditavaks aadressilt (LINK).
Dr Levy soovitab viiruste tõrjeks kasutada vesinikperoksiidi (H2O2) nebuliseerimist (udupihustamist) ja väidab, et tegemist on erakordselt tõhusa meetodiga. Saatesarjas „Covid Revealed” esinedes teatas ta, et tema meetodist innustust saanuna hakkas üks Colombia arst Covidi-haigeid ravima ainuüksi vesinikperoksiidiga (monoteraapia). Haiged olid juba raskes seisus, vere küllastatus hapnikuga oli isegi kõigest 94% või 95%. See arst kasutas tavalist poes müüdavat 3%-list vesinikperoksiidi lahust ja tegi kolm 30-minutilist nebuliseerimisseanssi päevas ja nii viis päeva. Niimoodi ravis ta terveks 20 patsienti 20-st, kusjuures õhupuuduse tunne kadus patsientidel päris ravi alguses, juba mõne minutiga. Mõned patsiendid leidsid, et ravimine tegi neil kurgu karedaks ja nina vesiseks, aga nad ei soovinud kasutada isegi lahjemat lahust, sedavõrd meeldis neile see ravimine. (Dr Levy ütleb, et 3% lahust võib lahjendada füsioloogilise soolalahusega, kaks, kolm, isegi 10 või ka 30 korda – ka siis on sellest kasu. Samuti ei arva dr Levy, et nii pikk nebuliseerimisseanss oleks hädavajalik – võib-olla piisab juba 5 minutist paar korda päevas.)
Dr Levy põhjendab vesinikperoksiidi sellist ootamatut tõhusust sellega, et see aine osaleb tegelikult organismi toimimises – H2O2 on kogu aeg teinud kahjutuks sissehingatavaid patogeene (sissehingatav õhk ei ole ju steriilne). Inimese väljahingatavas õhus on alati natuke H2O2 ja haigel inimesel on seda rohkem kui tavaliselt (organism võitleb patogeenidega); vesinikperoksiidi nebuliseerimisega aitab arst lihtsalt intensiivistada seda looduslikku protsessi. Vesinikperoksiidil ei ole kahjulikke kõrvaltoimeid (erinevalt kehavõõrastest ravimitest); vabanev hapnik aitab küllastada verd hapnikuga ja vabanev vesi niisutab kopsukude. Meetodi tõhusus ei olene viiruse tüvest. (Möödaminnes hävitab see H2O2 nebuliseerimine ka suus ja kurgus asuvad kahjulike bakterite kolooniad ja lõpetab sellega soolestiku kroonilise mürgitamise; paljudel inimestel on tänu sellele väga kiiresti ja oluliselt paranenud soolestiku tervis (soolt vooderdav rakukiht uueneb 3-4 päevaga, sellest nii kiire paranemine) ja seeläbi on paranenud ka üldine tervis.) Dr Levy teatas, et tema kolleegid üle kogu maailma on saatnud talle selle meetodi kohta vaimustatud tagasisidet – ja tema tuttavate ring, kes seda meetodit on kontrollinud, on väga lai, kuna tema meiliaadress ei ole salastatud ja ta vastab ise kõigile arstide kirjadele. (Patsiente ta ei nõusta, kuna ta ei saa nõu anda patsienti nägemata, seepärast peaks dr Levy poole konsultatsiooni saamiseks pöörduma arst.)
Dr Levy rõhutab, et inimesed ise peavad püüdma võtta oma tervise ja elu kaitsmise oma kätte, uurima ekspertide vastukäivaid arvamusi (need räägivad harva ühesugust juttu), kasutama oma tervet mõistust ja kavandama oma tee. Aga dr Levy lisab ka, et paraku on meditsiinis poliitikat rohkem kui päris poliitikas. Ammuse võitlejana vahendite eest, mis tugevdavad inimese tervist, tunneb ta väga hästi Ameerika Ühendriikide meditsiini salavedrusid ja väidab, et sealne meditsiin on eelkõige rahategemise vahend ning patsiendi huvid tulevad väga-väga kaugel teises järjekorras, kui üldse.
Inhalaatoritest-nebulisaatoritest on kirjutatud artiklis (LINK). See ongi suurem ühekordne kulu (110–125 eurot; müüakse apteekides, Euronicsi poodides jm), vesinikperoksiidi 3% lahus on väga odav, kusjuures dr Levy sõnul kõlbab ka tavaline poes müüdav toode – tõsises olukorras ei ole mõtet madala kvaliteedi hirmus seda ära põlata. Profülaktilist ravi võib igaüks alustada ise.
Inhalaator-nebulisaator GT-Neb