Sel suvel sain kirja bioloog Hannes Sirkelilt, kes oli juhtunud lugema artiklit „Võililleaeg” (vt meie blogi, 22. mai 2021). Hr Sirkel oli leidnud selliseid võililli Ida-Virumaalt Saka mõisa lähedalt ja Jõhvist. Tema saadetud pildi järgi võib öelda, et leitud taim on väga sarnane blogi piltidel olevatega. (pilt 1)
Tähendusrikas on õite värvuse varieerumine ühel taimel, mida võis näha ka minu piltidel. See ei toeta minu tollast oletust, et tegemist võib olla geneetilise mutatsiooniga. Geneetilise mutatsiooni hüpoteesi soovitati mul kontrollida taime ümberistutamisega uude mulda. Korduvatele katsetele vaatamata ei ilmunud uude kohta istutatud taimedel oranže õisi, mis räägib vastu geneetilise mutatsiooni hüpoteesile. (Muide, võilille säästev ümberistutamine on väga raske ülesanne, enamasti õnnestus kiviklibuses pinnases kasvavast oranžist võilillest kätte saada ainult peajuur. Kuna peenemad juured katkesid, sattusid taimed veepuudusesse ja taime maapealne osa kuivas ära.)
H. Sirkel kui asjast huvitatud bioloog ei leppinud mitte üksnes leiu imetlemise ja pildistamisega, vaid oli teinud ka kirjanduse uuringu ja leidnud Johanna Marika Bobergi Soomes valminud magistritöö (viide), milles käsitleti taimede nakatumist fütoplasmasse (liigid Aster Yellows ja X-disease). Vikipeedia järgi on fütoplasma taimedel parasiteeriv bakter, kes elab ja paljuneb taime floeemis. Floeem on taime juhtkude (niin), mille kaudu liiguvad fotosünteesi saadused (suhkrud).
Fütoplasma põhjustab taimedel väärarenguid; üks iseloomulik tunnus on taimede muutumine rohelisemaks, mis peaks juurde meelitama putukaid, kes toituvad rohelise taime mahladest ja sellega levitavad selliseid baktereid. J.M. Bobergi magistritöö lk 51 esitatud piltidel on võililled küll rohelisemad ja väärarenditega, kuid mitte oranžimad. Siiski võib ka Eestis leitud oranžidel (või vähem oranžidel) võililledel näha rohelisemaks muutumist ja arengumuutusi (pildid 2–7). Kõige ilmsemad on arengumuutused H. Sirkeli saadetud fotol. (pilt 8)
Võib pidada tõenäoliseks, et tegemist on taimehaigusega; see võib olla Aster Yellows (viide), millel võilill vaheperemehena aitab levida ja mis võib tugevasti kahjustada paljusid taimeliike, sh ilutaimi (mis kurvastab aednikke) ja teatavaid põllukultuure, eriti rapsipõlde (mis teeb juba suurt majanduslikku kahju) (viide).
Kõige tihedamalt kasvas selliseid võililli Lasnamäel väga viletsal paekiviklibusel õhukesel paepealsel pinnasel, mis päikese käes ilmselt üpris kuivaks võis muutuda; seal võis oranžide võilillede sagedus olla lausa kaks taime kolmest. Leiuala piiratuse tõttu ei saa sellest teha suuri järeldusi, kuid selliste taimede rohkus rasketes kasvutingimustes võib olla kooskõlas oletusega, et taimehaigus levib paremini nõrgestatud taimede hulgas.
Kuigi mu hüpotees ei leidnud kinnitust, on mul hea meel, et juhtusin nägema sellist Eestis suhteliselt haruldast nähtust. Õppetund on aga selline, et millegi huvitavaga kokku puutudes ei tohi lasta end kaasa kiskuda imetlemisest (pilt 9), vaid tuleb püüda märgata selle nähtuse erinevaid aspekte ning peale geenimutatsiooni tuleks arvestada ka (ohtliku) taimehaiguse võimalusega. Looduses peavad silmad ja meeled lahti olema ning peale silmatorkavate oranžide õite oleksin võinud pöörata rohkem tähelepanu ka rohelisematele õitele, õite värvuse varieerumisele ühel taimel, lehekestele õiepõhjal jne.