Refereerime lühidalt Thomas E. Levy ülevaadet „Ogavalgu kahjutuks tegemine. Rabav visuaalne tõend” (Canceling the Spike Protein. Striking Visual Evidence, orthomolecular.org/resources/omns/v17n24.shtml ), kuna selles on palju teavet koroonaviiruse, vaktsineerimise kõrvalnähtude ja nn pika Covidi kohta. Lõpus on ka juhendeid ravimise kohta.
Dr Levy ütleb, et ei taha rääkida vaktsineerimise poolt ega vastu, aga kõigil tuleb ikkagi tunnistada, et mõnel vaktsineeritud inimesel mõnikord esineb mingeid kõrvaltoimeid, mida mõnikord võib selgelt seostada vaktsineerimisega. Ei ole mõtet vaktsineerimise kasulikkuse-kahjulikkuse üle pikalt diskuteerida – tuleb vaadata, mida saab nende kõrvaltoimete, eriti aga haiguse ja pikaajaliste kahjustuste vastu ette võtta.
Kui organismi talitlus on häiritud, tähendab see mingi toksiini sattumist kehasse ja sellisel puhul on abi C-vitamiinist, mis ei ole veel ühegi uuritud toksiini korral alt vedanud (vt Thomas E. Levy „C-vitamiin – esmane rohi kõikide hädade vastu”, Suur Puu, 2019 LINK C-VITAMIIN– ESMANE ROHI KÕIKIDE HÄDADE VASTU ). Ilmselt tuleb ka Covidi vaktsineerimise kõrvaltoimete, haiguse enda ja järelnähtude vastu kasutada C-vitamiini, küsimus on ainult, kuidas.
Milles need häired seisnevad? Verega seotud häiretest on praeguseks teada kaks tüüpi: hüübimishäired (tromboos) ja nn mündirullide moodustumine. Vaatleme kõigepealt hüübimishäireid.
Hüübimishäiretest annab tunnistust D-dimeeri taseme tõus. D-dimeer on fibrinogeeni tükike, mis vabaneb, kui kusagil kehas lahustatakse hüüvet. Hüübimine on kahesuunaline protsess: hüüvet tekib juurde ja lagundatakse samaaegselt. D-dimeeri taseme tõus näitab, et kusagil toimub hüübe tekkimine/lagundamine, mida kehas normaalselt olla ei tohiks. Kõrgem D-dimeeri tase vastab hüübimise suuremale intensiivsusele, haiguse süvenemisele ja surmariski suurenemisele.
Hüübimises mängivad tähtsat osa vereliistakud: kui Covid-viiruse ogavalk (millest koosnevad viirust katvad ogad ja mis ümbritseb ka viiruse tuuma) seob end vereliistaku pinnal asuva ACE2-retseptoriga, muutub vereliistak kleepuvaks: kleepub teise vereliistakuga ja hakkab moodustama hüüvet. Haiguse raske staadiumi puhul on vereliistakuid vähe: neid kasutatakse kiiresti ära hüübe tekitamiseks. See võib lisaks tromboosiohule tekitada ka veritsemisohu: arst peab siis aru saama, kas hüübimist on vaja pidurdada või hoopis kiirendada.
Hüübimishäired võivad tekkida pärast vaktsineerimist, aga neid võib esineda ka haiguse ajal ja hiljem järelnähtudena – sisuliselt on vaktsineerimise kõrvaltoimed ja Covidi järelmõjud väga sarnased. Vaktsineerimisel viiakse kehasse ogavalku, et seda immuunsüsteemile „tutvustada”. Võib teha järelduse, et ogavalk ise ongi toksiline ja tekitab nii vaktsineerimise kõrvaltoimeid kui ka haiguse järelmõjusid. (M.P. vahemärkus: Pärast haiguse läbipõdemist on need nähud tugevamad, aga mõnele inimesele võib ka vaktsineerimine paha teha. See ei ole argument vaktsineerimise vastu, vaid reaalse olukorra tunnistamine; küsimus on ainult selles, kuidas neid häireid avastada ja leevendada.)
Hüübimise tõttu tõusnud D-dimeeri tase peaks mõne päeva pärast jälle langema, kui organism on selle olukorra lahendanud. Kroonilise või pika Covidi korral jääb see tase kõrgele aga kauaks, isegi kui muud ebanormaalset hüübimist iseloomustavad näitajad lähevad normi. See viitab viiruse ogavalgu püsimisele või täiendavale tootmisele organismis.
Muret on tekitanud see, et ogavalk ei jää vaktsineerimissüsti kohta, vaid levib üle kogu keha. See valk võib moodustada komplekse mitut tüüpi rakkudega ja kui antikehad tekivad ka nende komplekside vastu, mitte üksnes ogavalgu vastu, siis tekivad autoimmuunhaigused. Kaua aega kestvad kõrvaltoimed nõuavad mingit selgitust ja ongi oletatud, et ogavalk püsib organismis kaua aega ja mingi tundmatu mehhanismi kaudu võib seda isegi juurde tekkida.
Vaktsineerimise selged kõrvaltoimed tekivad ainult osal inimestest, samas kui enamik inimesi tunneb end pärast vaktsineerimist hästi. Mingi müstika? Dr Levy väidab, et tegelikult mõjutab vaktsineerimine inimese tervist hoopis rohkem, kui võime järeldada enesetunde põhjal. Selle tunnistamine ja uurimine ei ole mitte „vesi vaktsiinivastaste veskile”, vaid võimaldab kõigil oma tervist paremini kaitsta, seletab ära, miks mõne sportlase vorm on pärast vaktsineerimist kadunud, ja kõrvaldab üldse palju müstikat vaktsineerimise mõjude ümbert.
Mündirullid, milles punased verelibled on lamedat külge pidi nõrgalt kokku kleepunud, võivad tekkida põletiku ja süsteemse oksüdatiivse stressi tingimustes ning on ammutuntud nähtus. Sellised rullid takistavad vere ringlemist ja muudavad vere viskoosseks („paksuks”): veri peab üleminekul arterist veeni läbima väga kitsa kapillaari, millest üksik verelible mahub läbi ainult end painutades (kõige kitsamas kohas on kapillaari läbimõõt väiksem kui punalible läbimõõt). Mündirull sealt tervikuna läbi muidugi ei lähe ja seepärast kahjustavad mündirullid vere võimet kanda hapnikku edasi keha kõikidesse kudedesse. Äärmisel juhul võib kudedes tekkida ränk hapnikupuudus, mille tõttu kogu rakkude biokeemia korraldub ümber ja energianäljas rakud püüavad saada energiat muudest allikatest kui hingamine. Sellele vastab tsütokiinide torm. (M.P. vahemärkus: tüsedatel inimestel ja suhkurtõbistel on veresuhkru tase kõrgem ja siis on rohkem glükoosi kättesaadav energianälja katmiseks kääritamisega.)
Mündirulle saab näha tumeväljamikroskoopia abil ning kui inimesel on pärast vaktsineerimist või koroona läbipõdemist D-dimeeri tase kõrgenenud ja veres mündirullid, siis on olukord igal juhul tõsine, isegi kui tema enesetunne on hea. Alustuseks vaatame 62-aastase naisterahva verepilti umbes 60 päeva pärast vaktsineerimist Covidi vastu: näha on kerget mündirullide moodustumist:
Pärast kuut autohemoravikuuri osooniga muutus verepilt täiesti normaalseks:
Teine isik, kelle verepilti uuriti, oli noor täiskasvanud mees, keda oli vaktsineeritud 15 päeva varem. Tal ei esinenud mingeid kõrvalnähtusid kohe pärast vaktsineerimist ja ta tundis end väga hästi ka vereproovi andmise ajal. Tumeväljamikroskoopia näitab väga tugevat hargnevate mündirullide moodustumist, hargnemine näitab, et asi on päris hull. Üksikut punaliblet on raske leidagi:
Talle kanti tilkinfusiooniga üle 400 ml osoneeritud füsioloogilist soolalahust ja seejärel 15 grammi C-vitamiini lahust. Sama patsiendi verepilt pärast neid ülekandeid:
On näha, et verepilt on kohe muutunud täiesti normaalseks; mündirullid on kadunud. Patsiendi kordusuuring 15 päeva hiljem näitas, et verepilt oli endiselt normaalne, mis lubab loota, et ravi oli andnud kestva ja võib-olla isegi jäävalt positiivse tulemuse
Ka kolmandal patsiendil leiti 30 päeva pärast vaktsineerimist veel väga tugev mündirullide moodustumine. Ka temal saadi samasugune tulemus osoneeritud soolalahuse ja seejärel C-vitamiini ülekandmisega. Tuleb märkida, et taolisi ebanormaalseid verepilte leiti nii Pfizeri, Moderna kui ka Johnson & Johnsoni vaktsiiniga vaktsineeritud inimestel.
Vaktsineerimise ja ka kroonilise Covidi komplikatsioonide ärahoidmine ja ravimine
Lisaks juba vaadeldud mehhanismidele, mille kaudu ogavalk võib teha kahju, näib veel, et ogavalk on ka iseendast üsna toksiline (põhjustab biomolekulide oksüdeerumist). Kui selline toksiline valk näib suutvat organismis end kuidagi paljundada nagu täielik viirus, siis võib toksiinikahju muutuda väga suureks. Tugev toksiin on juba iseendast halb, aga toksiin, mis suudab end paljundada ja oma kogust kehas suurendada veel pärast organismi jõudmist, on päris eriline väljakutse. Kui see paljunemise mehhanism võib kesta lõpmata kaua, võib tervena püsimine muutuda päris võimatuks. Nagu eespool näidatud, saab seda toksilist mõju siiski neutraliseerida C-vitamiini mitmegrammiste annuste igapäevase manustamisega, mis on ka muidu väga hea viis pikaajalise tervise tagamiseks.
Varasemas Thomas E. Levy artiklis (originaalis vigane link siin refereeritavale artiklile; õige link võib olla orthomolecular.org/resources/omns/v17n15.shtml ) on näidatud, et ogavalgu neutraliseerimiseks on mitu võimalust. Lähenemisviisid kroonilise Covidi ning vaktsiini komplikatsioonide ärahoidmisele ja ravimisele on sarnased ning näib, et ravieesmärgi võib lugeda täielikult saavutatuks, kui vere D-dimeeri-sisaldus ja tumeväljamikroskoopia pilt on mõlemad normaalsed. Kuni andmeid ei ole veel küllaldaselt, on soovitatav neid määramisi aeg-ajalt korrata veendumaks, et ogavalgu süntees ei ole alanud uuesti. See on eriti oluline, kuna mõnel patsiendil leitakse kaua aega pärast seda, kui ta on pärast Covidi läbipõdemist tunnistatud terveks ja sümptomivabaks, väljaheites ikkagi veel viirust (kolm viidet originaalis). Täiendav oluline väljakutse immuunsüsteemile või kokkupuude patogeeniga võib Covid-viiruse paljunemise taas käivitada ja põhjustada ka Covidi sümptomite taasilmumise, kui viirust ei ole õnnestunud kehast täielikult välja saada.
Dr Levy soovitab kasutada ravieeskirja, mille rakendamist peaks juhendama raviv arst:
- Isikud, kellel esineb vaktsineerimise järgseid kõrvaltoimeid, peaksid iga päev võtma C-vitamiini.
- Kõige parem oleks alustada 25 kuni 75 grammi (olenevalt kehasuurusest) C-vitamiini ülekandmisega veeni kaudu. Üks selline ülekanne peaks sümptomid kõrvaldama ja verenäitajad korda tegema; kindluse mõttes tuleks mõne päeva jooksul teha veel mõned ülekanded.
- Piisavaks võib osutuda ka odavam võimalus, mis sobib paljude patsientide ravimiseks, nimelt C-vitamiini manustamine mitmel korral löökdoosidena (7,5 grammi umbes 10 minuti jooksul), vt Riordan-Clinic-IVC-Push-Protocol.pdf
- Lisaks, või kui veeniülekande tegemine ei ole võimalik, siis selle asendamiseks võib iga päev manustada 5 grammi liposoomset C-vitamiini vähemalt ühe nädala jooksul.
- Kui ühtki eelnimetatud kolmest võimalusest ei saa kasutada, võib mingi võrreldava kliinilise tulemuse saavutada ka naatriumaskorbaadi või askorbiinhappe suukaudse manustamisega. Üht nendest võetakse kolmeks annuseks jaotatuna, mis lähenevad soolestiku taluvuse piirini (liiga suur suukaudne annus teeb kõhu lahti).
- Keha C-vitamiini-sisalduse suurendamise eelnimetatud meetmeid võib toetada ühe hiljuti avastatud polüfenooliga, mis suudab kõrvaldada epigeneetilise defekti, mis ei lase inimesel sünteesida C-vitamiini (LINK: formula216.com ). Näib, et see toidulisand annab inimesele võimaluse valmistada glükoosist C-vitamiini suurtes kogustes, vastavalt tegelikule vajadusele (tootmine hoogustub nakkuse vm oksüdatiivse stressi korral).
- Vesinikperoksiidi udupihustamine (vt e-raamat „Rapid Virus Recovery”, mille saab tasuta alla laadida aadressilt rvr.medfoxpub.com ) on sünergiline täiendav abinõu, millega saab tõhustada C-vitamiini toimet võitluses viirustega. See aitab ravida ägedat ja kroonilist Covidi-nakkust ja ka vaktsineerimise kõrvaltoimeid. Covidi-viirust võib pikema aja jooksul leida väljaheitest; viirus pärineb arvatavasti patogeeni kroonilisest kolooniast, mis võib asuda kurgus. Isegi kui inimesel ei ole pärast haigust enam sümptomeid ja ta tunneb end hästi, eritab koloonia viirust soolde. Seda juhtub tavaliselt siis, kui haiguse ajal ei rakendatud viiruse väljajuurimise meetmeid. Vesinikperoksiidi udupihustamine kõrvaldab sellised kolooniad, viirus ei jõua enam soolde ja väljaheitesse. e-Raamatus on käsitletud mitmesuguseid pihustamisvõimalusi; vajaliku seadme (nebulisaatori) saab osta apteegist või mujalt.
- Väga hea oleks kasutada osoneeritud füsioloogilist lahust ja/või autohemoravi osooniga. Juba ainuüksi selle meetodiga võib ogavalgust lahti saada. C-vitamiin ja vesinikperoksiidi pihustamine võivad ravi toetada ja ka üldiselt aidata tervist hoida. Sama tulemuse võib nähtavasti saavutada ka vere UV-kiiritamise ja hüperbaarse hapnikraviga.
- Ivermektiin, hüdroksüklorokiin ja klorokiin on eriti olulised, kuna need hoiavad ära ogavalgu uue sidumise ACE2- retseptoritele. See sidumine on vajalik selleks, et kas ogavalk üksi või kogu viirus saaks rakku pääseda (kolm viidet). Näib, et need ained suudavad end ka otse siduda veres ringleva ogavalguga, enne kui see jõuab end siduda ACE2-retseptoriga (kolm viidet). Kui ACE2-retseptor on juba hõivatud, ei saa viirus tungida rakku. Samuti aitavad need kolm ainet transportida rakkudesse tsinki, mis on vajalik viiruseosakeste hävitamiseks või inaktiveerimiseks. (M.P. vahemärkus: punktis 2 viidatud e-raamatus on lk 170–176 tõstetud esile tsinki, kvertsetiini, ivermektiini, hüdroksüklorokiini ja klorokiini kui tõhusaid vahendeid Covidi ravimiseks. Ivermektiin ei ole küll mingi „hõbekuul” Covidi vastu, kuid sellel, et pool maailma on seda Covidi-ravimina tunnustanud, on siiski olemas teaduslik alus. Ivermektiin on põhjendatult retseptiravim; selle võtmine „igaks juhuks” ei ole hea, kuna vabal ACE2-retseptoril on ju ka oma tegelik ülesanne olemas.)
- Paljud toitained, vitamiinid ja mineraalained toetavad ogavalgu toime allasurumist, kuid need ei asenda C-vitamiini suuri annuseid ja vesinikperoksiidi pihustamist.
Kokkuvõte
Pandeemia jätkub ja üha rohkem inimesi on hädas ogavalgu tekitatud probleemidega, kas pärast vaktsineerimist või pärast haiguse läbipõdemist, samuti viiruse püsimisega organismis ja pika koroona komplikatsioonidega. Koroonaviirus muutub ja vaktsiinid ei tarvitse uue tüve vastu enam aidata. Vaja on tõhusaid vahendeid ogavalgu ja viiruse vastu.
Püsivalt kõrgenenud D-dimeeri-tase veres ja punaliblede mündirullid on usaldusväärsed näitajad, et tegemist on ogavalgu põhjustatud haigusega. C-vitamiini suured annused ja vesinikperoksiidi pihustamine koos muude nimetatud vahenditega peaksid need sümptomid kaotama. Teadlased töötavad edasi, leitakse ehk ka paremaid vahendeid, aga näib, et siin nimetatud vahendid viiruse ja ogavalgu tekitatud kahjudega võitlemiseks on praktilised ja tõhusad (lisame: ning õnneks ka taskukohased).
Paljudel inimestel ei ole võimalik lasta oma verd nii põhjalikult uurida, kuid nad võivad olla mures vaktsineerimise kõrvaltoimete pärast. Need inimesed peaksid võtma hästi valitud toidulisandeid (C-vitamiini, magneesiumkloriidi, D-vitamiini, tsinki ning mingit head polüvitamiini ja mineraalainesegu, milles ei tohiks olla rauda, vaske ega kaltsiumi). Aeg-ajalt tuleks kasutada ka vesinikperoksiidi pihustamist. Nii kaitstakse end ogavalgu eest ja parandatakse ka üldist tervist. Õigesti valitud toidulisandite pikaajaline võtmine on üldse kasulik hea tervise säilitamiseks.
Viited (52 viidet, vt orthomolecular.org/resources/omns/v17n24.shtml , References)