Skisofreenia

Skisofreenia on üks müstiline haigus, mis vaevab inimesi kogu maailmas (vt joonis 1 ühe India psühhiaatri veebisaidilt VIIDE); Eestis puudutab see haigus ca 13 000 peret (Artikkel Postimehes: Levinumad müüdid skisofreenia kohta ).

Dr Thomas E. Levy avaldas ortomolekulaarse meditsiini veebisaidil huvitava artikli skisofreenia põhjuste ja ravimise kohta (viide artiklile) . Dr Levy teeb 155 teaduslikul artiklil ja raamatul põhinevas ülevaates järelduse, et „Skisofreenia on krooniline ajupõletik – ja niatsiin ravib selle välja”.

Ortomolekulaarne meditsiin lähtub põhimõttest, et enamik kroonilisi haigusi saab alguse ja seejärel püsib vitamiinide, mineraalainete, toitainete nappuse või muude looduslike tegurite tõttu. Kui seda nappust leevendada, tõmbub haigus tagasi. Mida suurem on see nappus ja mida kauem see püsib, seda raskemaks muutub haigus. Mõne toidulisandi soodne toime avaldub seejuures seda tugevamini, mida suurem on annus. Vajalik annus võib olla kaugelt suurem kui tavaliselt soovitatav päevane annus.

Mõni toitaine (näiteks kaltsium, vask ja raud) võib annuse suurendamisel muutuda kiiresti toksiliseks, aga paljude toitainete puhul seda probleemi ei ole. Vitamiinide puhul tuleb olla ettevaatlik A-vitamiini, D-vitamiini ja E-vitamiini võtmisega, kus on selgelt olemas optimaalne annus; ülejäänud 10 olulise vitamiini puhul (C-, K-, B1-, B2-, B3-, B5-, B6-, B7-, B9- ja B12-vitamiin) on soovituslike annuste suur ületamine tervisele sageli kasulik. Dr Levy soovitab võtta toidulisandina C-vitamiini (päevas 9 grammi või rohkemgi, portsjoniteks jaotatuna, et vältida kõhulahtisust) ja magneesiumi (päevas 2 grammi või rohkemgi), kuna see aitab säilitada üldist tervist.

Organismi iga raku elus on kesksel kohal elu võimaldavate funktsioonide tagamine energiavarustusega. Raku „energiavaluuta”, mida kõikjal kasutatakse, on ATP (adenosiintrifosfaat). Seda sünteesitakse raku mitokondrites: seal „põletatakse” energia saamiseks hapniku abil glükoosi või ketokehi (vt joonis 2). ATP sünteesimiseks peab rakus olema piisavalt B3-vitamiini (niatsiin või selle ühend, vt joonis 3) ja ka magneesiumi (magneesiumi peab olema kõikjal, kus ATP-d sünteesitakse või kulutatakse; 95% rakus olevast magneesiumist asub mitokondrites). Kõik inimesed peaksid hoolitsema, et nad saaksid neid tähtsaid toitaineid piisavalt!

Niatsiini ja magneesiumi peab jätkuma kõikidele rakkudele. Nende nappuse korral võib tekkida näiteks lihasrakkude „mitokondriaalne väsimus”, mis võib tabada ka südamelihast (südamenõrkuse puhul ei jõua südame rakud sünteesida nii palju ATP-d, kui läheks vaja). Ka paljud muud haigused ja seisundid (sh suurenenud oksüdatiivne stress, vähk, sepsis jne) on seotud ATP vähesusega. B3-vitamiin aitab kõikidel nendel puhkudel (muuhulgas aitab paremini üle saada ka koroonatõvest ja selle tüsistustest).

Kõige tundlikumad ATP-nappuse suhtes on süda ja aju. Nii Alzheimeri kui ka Parkinsoni tõve puhul on leitud B3-vitamiinist sünteesitava NAD (ATP eellasühend) vähesust; B3-vitamiini manustamine leevendab sümptomeid. ATP vähesus ajus põhjustab närvisüsteemi töö häireid.

Üks kõige raskemaid kesknärvisüsteemi haigusi on skisofreenia. Krooniliselt suurenenud oksüdatiivne stress põhjustab aju kroonilist põletikku. Põletiku olemasolu skisofreeniahaige ajus on hästi tõendatud. Paljud skisofreeniajuhtumid on seotud toksiinide eelnenud toimega ehk siis oksüdatiivse stressiga.

Skisofreenia sümptomid võivad eri haigetel olla suuresti erinevad; mõnel kunstnikul aitab skisofreenia luua isegi meeldejäävaid kunstiteoseid. Mõnikord võib skisofreenia puhul esineda ka närvisüsteemiga mitteseotud sümptomeid, näiteks pellagrat, mis areneb välja B3-vitamiini ränga nappuse korral (B3-vitamiini nimetatakse ka PP-vitamiiniks; PP tähendab pellagra-protective). Pellagra korral esineb tavaliselt ka ajutegevuse häiretele viitavaid sümptomeid (nn pellagroidne entsefalopaatia). Niatsiini abil saab selliseid sümptomeid väga tõhusalt ravida; sellisel juhul räägitakse „pöörduvast dementsusest” (reversible dementia). Pellagra põhjustab peale naha kareduse ka lekkivat soolt. Lekkiva soole tõttu võib nii Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kui ka amüotroopse lateraalskleroosi (ALS) ja skisofreenia korral leida kahjustatud närvikoes kas patogeene või nende metabolismi toksilisi saadusi. Niatsiininappus kahjustab soolestikubakterite mikrobioomi, mis omakorda põhjustab neuropsühhiaatrilisi probleeme ja skisofreenia sümptomeid.

Suurenenud rakusisene oksüdatiivne stress põhjustab ajurakkude enneaegset surma. Skisofreeniapatsientidel on leitud aju hallaine ja massi vähenemist, mis on kiirem kui vananemisest põhjustatud vähenemine. Mikrogliia (valgeliblede hulka kuuluvad koristajarakud ajus) on skisofreenia puhul täheldatava põletiku tõttu aktiveerunud; põletikuga seotud tsütokiinide ja muude põletikumarkerite tase on samuti tõusnud. Kogu see teave võimaldab teha järelduse, et skisofreenia on krooniline ajupõletik.

Ajupõletik esineb ägedal kujul tavaliselt seoses viirusnakkusega. Paljusid ägeda ajupõletiku ajal esinevaid sümptomeid võib täheldada ka kroonilise ajupõletiku korral. Põletikumarkerite tõusnud tase skisofreenia korral osutab sellele, et skisofreenia sümptomeid põhjustabki põletik. Kestev põletik kahjustab jätkuvalt ajukude, seepärast on värsket skisofreeniat hõlpsam ravida kui kauakestnud skisofreeniat.

Traditsioonilises skisofreeniaravis kasutatakse ravimeid, mis põhjustavad ise kõrvalnähte, nii et on raske vahetki teha, milliseid nähte põhjustab haigus ja milliseid ravimid. Seejuures ei suudeta traditsioonilise raviga terveks ravida 85% kroonilise skisofreenia haigetest, isegi kui saavutatakse mingeid positiivseid tulemusi.

Skisofreeniapatsientidel on niatsiini tase alati madal, sageli isegi väga madal. See osutab rakkude väiksele ATP-sisaldusele, mis tähendab, et ajurakud on energianäljas. On näidatud, et niatsiini suurte annustega saab isegi kauakestnud skisofreenia sageli täielikult kõrvaldada. Kui niatsiiniga haigust täielikult välja ravida ei õnnestu, võib peaaegu alati täheldada seisundi olulist paranemist.

30-le ägedat skisofreeniat põdevale patsiendile manustati kõigest 30 päeva jooksul kolm korda päevas 1 gramm niatsiini või niatsiinamiidi, seejärel jälgiti patsiente ühe aasta jooksul. Skisofreeniast tervenes 80% niatsiiniga ravitud patsientidest, samas kui platseebot saanud patsientidest tervenes aasta jooksul 33%. Patsient loeti ägedast või kroonilisest skisofreeniast täielikult tervenenuks, kui:

- tal olid täielikult kadunud haiguse tunnused ja sümptomid;
- ta suhtles normaalselt oma pereliikmete ja kaaskodanikega;
- ta oli leidnud töö ja suutis täita tööülesandeid.

C-vitamiin on väga hea vahend krooniliste põletike ravimiseks ja sageli manustati patsientidele ka seda vitamiini annustes 1 kuni 10 grammi päevas. Ajupõletikust jagusaamise hõlbustamiseks tuleks skisofreeniapatsientidele alati manustada C-vitamiini suuri annuseid.

Äge skisofreenia võib mõnikord ka ise paraneda. Sellisel juhul võib oletada, et põletikku põhjustanud tegur (nt nakkus, toksiin, autoimmuunreaktsioon, mõne mikrotoitaine nappus) võis iseenesest taanduda.

Veel kuus randomiseeritud topeltpimeuuringut, milles kasutati ka platseebot, on kinnitanud niatsiini tõhusust skisofreeniaravis. Kui skisofreenia oli kestnud juba väga kaua, võisid selged positiivsed tulemused ilmneda alles pärast pikka (viis aastat või kauem kestnud) ravi. Seejuures alustati 1 grammi niatsiiniga kolm korda päevas, annuseid suurendati 4,5 kuni 18 grammini päevas, olenevalt ravi edukusest. Kui niatsiini asemel manustati niatsiinamiidi, piirduti 6 grammiga päevas, et vältida iivelduse ja seedehäirete tekkimist.

Dr Abram Hoffer ravis niatsiiniga üle 5000 skisofreeniapatsiendi. Ühtegi surmajuhtumit ei esinenud, niatsiin ei ravinud mitte üksnes skisofreeniat, vaid avaldas positiivset toimet kogu kehale (kuna paranes kõikide rakkude varustatus energiaga). Kui skisofreenia ravimisel ei kasutata niatsiini, võib patsiendi haigus kesta terve elu.

Võib teha kokkuvõtte, et patsienti saab ägedast skisofreeniast niatsiiniga peaaegu alati terveks ravida. Kui täielikku tervenemist, eriti kroonilise skisofreenia puhul, ei saavutata, annab ravimine niatsiiniga reeglina ikkagi positiivseid tulemusi.

Skisofreeniat (koos pellagraga) võivad põhjustada paljud tegurid. Kvaliteetne toitumine, mineraalained ja vitamiinid on skisofreeniapatsiendi ravis väga olulised. Ka niatsiiniga ravimisel võivad need tulemusi oluliselt parandada. Kuid skisofreeniat on õnnestunud täielikult välja ravida ka üksnes niatsiinamiidiga (monoravi). Niatsiini kui mittetoksilist ja olulist toitainet ei tohiks kõrvale jätta mitte ühegi ajutegevuse häire puhul.

ATP-nappust aitavad niatsiini kõrval ravida ka riboflaviin (B2-vitamiin), koensüüm Q10 ja metüleensinine (Methylene Blue Pharmaceutical Grade; saab tellida nt Amazoni kaudu). Need ained on kasulikud nii ajule kui ka kogu kehale (mida on tõendatud näiteks rinnavähihaigete puhul).

Iga inimene, kellel on psühholoogilisi või psühhiaatrilisi probleeme, peaks võtma niatsiini või niatsiinamiidi ja suurendama annuseid, enne kui teeb järelduse, et see vahend ei toimi. Niatsiini kasutamiseks ei ole vaja pöörduda arsti pole – igaüks võib selle abil püüda juba probleemide tekkimistki ära hoida. (Niatsiinamiidi kapsleid saab osta näiteks Fits.ee kaudu või saates e-maili aadressile: info@fits.ee .)

B3-vitamiin (niatsiin, niatsiinamiid) on loomulik toitaine, mis on vajalik kõikidele rakkudele energiaga varustatuse tagamiseks. C-vitamiin ja magneesium aitavad vähendada põletikku ja tõhustavad skisofreenia ravimist niatsiiniga.

Dr Thomas E. Levy on pühendanud oma ülevaate niatsiiniga skisofreenia ravimise meetodi väljatöötaja dr Abram Hofferi (1917–2009) elutööle.