Koroonapandeemia, elujõud ja vitamiinid

Praeguse pandeemia ajal tuleb mõelda, kuidas tervisele ja majandusele kõige vähem kahju tekiks. Riigi meetmed on suunatud viiruse leviku pidurdamisele. Eesmärk on õige ja vajalik ning meetmetele ei ole justkui midagi ette heita: peske käsi, vältige suurüritusi ja kokkusaamisi teiste inimestega, kandke maski, järgige 2+2 reeglit, käige poes ainult hädavajaduse korral ja üksinda, püsige eneseisolatsioonis pärast võimalikku kokkupuudet nakkusohtliku inimesega – kõik ikka selleks, et mitte saada ega edasi anda nakkust. Kehtestatud on riiklikud piirangud, palju asutusi on suletud. Ainus häda on, et kõikidest nendest meetmetest vist ei piisa … Tõdetakse, et meie naabritel on piirangud veelgi rangemad, aga olukord on isegi hullem kui Eestis – esialgu. Aga eks võib meilgi asi hullemaks minna, mis annab aluse uute piirangute kehtestamiseks … Aga kui kõvasti ja kui kaua saab siis kõike piirata?

Lootusi on pandud juba mitmele asjale: 1) hankida vajalik kogus maske (vahepeal uudistes muust ei räägitudki; nüüd on need olemas ja üldiselt neid ka kantakse, kuigi mitte alati väga innukalt); 2) töötada välja vaktsiin (nüüd on vaktsiinid olemas ja muust ei räägitagi kui vaktsineerimise edust (süstitakse 2200 inimest päevas), aga kuna Eestis on vaja teha vähemalt kaks miljonit süsti (ca miljonile inimesele 2 süsti igaühele), siis jätkub sama tempo ja piisavate vaktsiinikoguste juures tööd 2,5-ks aastaks); 3) küllap selgub, et vaktsiin kõiki ikka 100% ei aita, mõni võib-olla haigestub veel nende 2,5 aasta jooksul või hiilib vaktsineerimisest kõrvale ja jääb ikka haigeks – siis on ka ravimeid vaja koroona jaoks. Keemikud-ravimiloojad lähevad kihevile: on ju võimalik töötada välja uus ravim just täpselt selle haiguse vastu, kuna viiruse molekulaarne struktuur on juba teada … Uue ravimi tootmise käivitamine ei ole siiski odav lõbu, aga küllap riik leiab jälle vahendid (meie oma maksurahast või laenudest). Ühe sõnaga, need riiklikud meetmed ei ole odavad ja valgust selle tunneli lõpus vist veel ei paistagi …

Tahtmatult tekib küsimus, miks räägitakse ametlikult nii palju riiklikest meetmetest. Üldse ei arvestata ametlikus propagandas elujõudu, mis Hippokratese järgi elab igas inimeses ja mida saab ja on vaja stimuleerida, samuti võimalust panna iga inimene selles võitluses kaasa aitama. Rohkem levitatakse hirmutavaid uudiseid selle tõenduseks, et on vaja piiranguid ja riiklikke jõupingutusi. Õiguskantsler Ülle Madise [LINK] väidab aga, et pandeemia ajal ei tohi me mitte mingil juhul kambaeufooriale mitte hetkekski järele anda. Ükskõik kui suur see hirm või vaimustus ka pole, meie asi on iga hinna eest kaitsta tõestatud fakte, loogikat, tuvastatud põhjuslikke seoseid. Ta ütleb, et ei tea, mis mõte sellel on, et igal keskpäeval loetakse ette hingevärinal rindeteateid (nii palju haavatuid, nii palju hukkunuid meil ja teistel), et me kogu aeg võtame osa sellest üle riigipiiride rulluvast ärevusest, üksteise ületrumpamisest piiride ja koolide sulgemisel, keelamisel ja käskimisel. Ta kritiseerib sunniviisilisi piiranguid ja väidab, et just pandeemia ajal on vaja vankumatult kaitsta meie põhiõigusi, säilitada meelerahu, täita ametivannet, arvestada fakte ja loogikat, säilitada rõõmsat meelt. – See vastab ootamatult hästi dr D. Servan-Schreiberi tõdemusele raamatus „Kehale meeldib tõde”, et stressis olevad inimesed, kes satuvad kokkupuutesse gripiviirusega, haigestuvad sagedamini – kui aju „kaotab usu“, annab ka immuunsüsteem alla (vt artikkel „Elujõud ja erinevad mõtteviisid” siin blogis).

Ja inimesed tunnevadki juba vaistlikult, et on vaja ka omalt poolt midagi ette võtta: tugevdada immuunsüsteemi toidulisandite ja ravimtaimedega, mitte istuda passiivselt kodus, kui saab ju teha sporti. Sporditarvete poodidel läheb äri ootamatult hästi. Tuletatakse meelde, millega igaüks saab tugevdada oma immuunsüsteemi. Iga selline samm asendab passiivset ja nüristavat istumist, sisendab lootust, tõstab tuju ja ergutab elujõudu! „Aktuaalne Kaamera” oli pühapäeval, 10. jaanuaril täis optimistlikke uudiseid rahva omaalgatuse kohta. Ühed proovivad vaheldumisi sauna ja lumekahuridušši, teised võimlevad kodus … Tartus mõeldi välja talvine vabaõhukohvik, kus istutakse lumest vaheseinte taga, rüübatakse kuuma jooki ja tuntakse end hästi.

Vaktsineerimise ja koroonaravimi loomisega seoses võib jälle meelde tuletada  ka C-vitamiini, mille uskumatult tõhusat ravitoimet on kirjeldatud Thomas E. Levy raamatus „C-vitamiin – esmane rohi kõikide hädade vastu” (tõlge eesti keelde: kirjastus Suur Puu, 2019). C-vitamiin on väga laia toimespektriga aine, millega saab ravida vist peaaegu kõike aflatoksiinimürgistusest kuni vähini ning mille tõhusus on kinnitatud kvaliteetsetes teadusajakirjades ilmunud teadusartiklitega. Raamatus on räägitud C-vitamiini kasutamisest järgmiste viirushaiguste puhul: AIDS/HIV, entsefaliit (eri põhjused), gripp (sh kardetud seagripp), herpes (eri vormid), koerte katk ja kassikatk, viiruslik kopsupõletik, lastehalvatus, leetrid, marutõbi, mononukleoos, mumps, vöötohatis, äge viirushepatiit. Koroonaviirust selles loetelus ei ole, kuna raamatu kirjutamise ajal ei teatud Covid-19-st veel midagi. Thomas E. Levy saatis kirjastusele Suur Puu aga lingi [LINK] , kust igaüks võib leida materjale, kuidas koroonavastases võitluses kasutatakse C- ja D-vitamiini. Seda veebisaiti võivad kõik külastada ja leida endale sealt häid näpunäiteid, kuidas paremini valmistuda koroonahaiguse vastu – sest valmistuda ilmselt siiski tuleb. Me ei saa loota, et kanname maski, istume kodus, ootame vaktsineerimist ja ravimite valmimist ning pääseme koroonast. – Kas ei ole meis ikka veel liiga palju säilinud sellist mõtteviisi, et tervis on eelkõige riigi asi ja meie ülesanne on seda temalt nõuda – või on selline mõtteviis hakanud juba uuesti tekkima? Inimesed on meie ajaloo suurema osa jooksul ikka uskunud, et tervis on iga inimese oma asi.

Kuidas siis seada end valmis? Ammendavaid soovitusi on võimatu anda, aga natuke mõtteid siiski.

1. Tõstke pea püsti ja seadke oma vaim valmis võitlemiseks.
2. Liikuge väljas ja karastage end. Või hüpelge siis vähemalt toas 20 minutit – seegi teeb naha soojaks (artikkel „Liikumine kosutab elujõudu”).
3. Dr Thomas E. Levy vitamiiniraamatu põhjal (lugege sealt siiski ise, siin on ainult väike kokkuvõte): võtke C-vitamiini tablette kuni soolestiku taluvuse piirini (kui neid tablette korraga liiga palju võtta, et jõua vitamiin peensoole ühes lühikeses jupis imenduda, liigub sealt edasi jämesoolde, tõmbab sinna rohkesti vett ja teeb kõhu lahti; haigestumise korral suureneb C-vitamiini omastamise võime ja soolestiku taluvus hüppeliselt – mina võtan praegu 12–14 grammi päevas ja tunnen end väga hästi). Võimaluse korral võtke ka liposoomset C-vitamiini (see on küll kallim).
4. Võtke D-vitamiini. (Mina võtan praegusel päiksevaesel ajal 4000 RÜ päevas.)
5. Võtke ka muid vitamiine (A-vitamiin, B-rühma vitamiinid) ja antioksüdante (seleen, lipoehape, astaksantiin jne). Suuri lootusi pannakse kvertsetiinile [LINK] . Seal soovitatakse võtta ka tsinki (elemendile arvutatult) 30–50 mg päevas.
6. Kuigi ma ei usu eriti riiklike meetmete tõhususse, on siiski päris kindel, et koroonaviirus liigub ringi ja sellega ei tasu naljatada! Ühesõnaga: kandke maski, vältige rahvakogunemisi, peske käsi jne (vaadake selle artikli algust).

C-vitamiini on ka Eestis juba koroona vastu kasutatud: Kuressaare haigla ravijuhi dr Edward Laane kohta avaldas 27. detsembri Eesti Ekspress 2020. aastast kokkuvõtet tehes sellised värsiread:

Meie siin ei tee klistiiri,
anname hoopis remdesiviiri,
Trumpi kombel hüdroksüklorokviini
ja hästi palju C-vitamiini!