Mida võib näha looduses hilissügisel

Kui lund ei ole veel sadanud, aga öösiti külmetab, võib metsas näha haldjajuukseid. Vt Teadlased tegid selgeks, mis tekitab müstilisi „inglijuukseid“

Teadlased siiski päriselt ei teagi, mis sellistel moodustistel laseb tekkida. Kahtlustatakse, et üks seen (Exidiopsis effusa) stabiliseerib kuidagi neid jääkiudusid, nii et ei teki ühtlast jäämassi. Kuna haldjajuukseid on nähtud Ameerika Ühendriikides, Šveitsis, Luksemburgis ja ka meil Eestis (mina nägin neid näiteks Pirita-Kosel rippsilla lähedal), peaks see seen olema päris laialdase levikuga.

Ka „Eesti Looduses” on seda küsimust käsitletud: Kas kristall või elu? Sealne selgitus (ilma seene osavõtuta) tundub olevat väga usutav.

Kui ma haldjajuukseid esmakordselt nägin, haaras mind selline vaimustus, et jooksin igal sobival hommikul neid pildistama. Lisatud on mõned minu fotod.

Aga haldjajuuksed ei ole ainus ime, millele võib sattuda fotoaparaadiga ringi joostes. Ükskord vaiksel udusel ja külmal päeval nägin luuderohulehte, mis oli üleni kaetud jäänõeltega: veeaur kondenseerus udust jääks (vt foto). Ühel päikselisel hallahommikul jäi minu fotoaparaadi ette muidu täiesti nähtamatu ämblikuvõrk, millele kondenseerunud jääkristallid muutsid selle tõeliseks vaatemänguks (vt foto).

Siis aga läks ilm soojaks. Mõtlesin, et kas tõesti ei ole nüüd enam mingit kristallide ilu, mida pildistada. Minu küsimust ilmselt kuuldi kusagil ja vastus oli: „Miks ei ole, on ikka!” Leidsin, et üks kivimüür oli „välja higistanud” sooli, millest müürile oli tekkinud soolakirme. Suure suurendusega sain sellest kirmestki ilusa pildi (vt foto).