Google’i abil sattusin veebisaidile c19early.com , millel on kokku võetud teadusartiklites esitatud tulemused Covid-19 ravimisel väga paljude ravimitega. Eri ravimeid käsitlevate ülevaadete või artiklite leidmiseks tuleb klõpsata veebisaidi linkidel. 32 ravimi kohta on esitatud ülevaated paljudest teadusartiklitest (nn meta-analüüsid). Loetelu lõpus on link Other (c19early.com/treatments.html ), kust võib leida viited selliste ainete kasutamisele, mille kohta meta-analüüsi (veel) ei ole. Kogu veebisaiti uuendatakse ja ajakohastatakse pidevalt.

Selle saidiga tutvuma minnes tuleks arvesse võtta asjaolu, mida rõhutatakse peaaegu iga ravimit käsitleva meta-analüüsi sissejuhatuses: ravimid ei asenda vaktsineerimist (ega muidki ohutusmeetmeid). See on arusaadav: parem on püüda mitte haigeks jääda kui loota, et ravim võib haige jälle terveks teha. Arvestada tuleks ka, et ülinakkav ja ohtlik haigus piirab juba iseendast meie kõigi vabadust – inimene ei peaks mõtlema mitte ainult oma tervise hoidmisele, vaid ka sellele, et ta ei nakataks teisi. (Samal põhjusel on keelatud joobes autojuhtimine – joodik ise pääseb vahest eluga, aga surma võib saada mõni teine.)

Teiseks tuleb arvesse võtta, et paljusid loetletud ravimitest ei ole katsetatud nii suurte inimhulkadega kui vaktsiine.

Kolmandaks võiks meeles pidada, et kuigi praegu räägitakse palju vaktsiinide kõrvaltoimetest, on need ikkagi suhteliselt harvad ja nõrgad, võrreldes Covidi enda toimete ja kaugtagajärgedega, ning et ka ravimitel on kõrvaltoimeid, kusjuures mitme ravimi paralleelsel kasutamisel võib ootamatuks „kõrvaltoimeks” olla ka surm, samas kui tõhusus igal üksikul juhul ei ole tagatud, nagu võib näha viidatud artiklitest.

Neljandaks tuleb rõhutada, et iseravimine on ohtlik: algavat haigust on kergem ravida ning arstidel on kogemusi ka raskete juhtudega, iseravijal neid ei ole. Seepärast tuleks pöörduda ikka aegsasti arsti poole.

Viiendaks: ei ole mõtet otsida nendest graafikutest ja viidetest imerohtu – seda ei ole Covidi vastu leitud. Arstid ja teadlased on katsetanud paljusid teadaolevaid vahendeid, millest võiks abi olla ja paljudel juhtudel ongi abi olnud. Siin on aga ka üks põhimõtteline raskus: kuidas saab üldse öelda, et see ja see ravim mõjus? Ilmselt ei juhtu just sageli, et raske haiguse puhul pannakse kogu lootus ainult ühele vahendile – arvatavasti proovitakse korraga ikka mitut vahendit. See tekitab tõsiseid raskusi ravitoime omistamisel ühele või teisele vahendile ja võib suurendada hajuvust, kui andmeid püütakse kokku võtta meta-analüüsi jaoks (võib-olla kasutati koos meid huvitava vahendiga mõnes töös veel mingeid tõhusaid abistavaid vahendeid?). Igatahes näib, et diagrammid on eelkõige umbkaudseks orienteerumiseks; suurema huvi korral tuleb vaadata meta-analüüse ja nende aluseks olevaid teadusartikleid.

Seda kõike meeles pidades läheme nüüd artikli juurde (LINK c19early.com ). Vasakul serval on 32 rohkem uuritud ja meta-analüüsis käsitletud vahendi loetelu ja lõpus veel link Other (LINK: c19early.com/treatments.html), millega saab avada veel 390 vahendi loetelu. Veebisaidilt leiame kõigepealt neli suurt diagrammi 32 enam uuritud vahendi kohta: 1) kõikidest uuringutest saadud andmed koos (kõik tulemused koos, kõik haiguse staadiumid koos); 2) ravi alustamine varases staadiumis  (kõik tulemused koos); 3) kõik suremuse andmed (kõik staadiumid koos); 4) suremus ravi alustamisel varases staadiumis. Nendel neljal diagrammil näitab rombike tulemust: mida vasemal asub rombike, seda tõhusam oli ravim. Roheline rombike näitab usaldusväärsemat tulemust (rohkem kui kolm uuringut, rohkem patsiente), hall rombike vähem usaldusväärset tulemust, pruun rombike osutab pigem negatiivsele toimele. Horisontaaljoon rombikese all näitab tulemuste hajuvust; usaldusväärsemad tulemused on rohelisel horisontaaljoonel.

Tuleb arvestada, et vahendeid Covidi ravimiseks ei ole kasutatud mingite kontrollitud ravieeskirjade järgi, kus võiks loota, et parim tulemus saadakse kõige nõrgema kahjuliku kõrvaltoime juures. Artiklites on näidatud kasutatud annused jm üksikasjad (näiteks profülaktikaks, haiguse varases järgus, hilises järgus). Paljusid vahendeid ei ole võib-olla kasutatud piisavas annuses. (Th. E. Levy raamatus „C-vitamiin – esmane rohi kõikide hädade vastu” on räägitud, kuidas väike C-vitamiini annus ei avalda toimet, aga suur annus avaldab, kusjuures C-vitamiinil ei ole kahjulikke kõrvaltoimeid. Zheng et al. c19vitaminc.com/zheng.html näitasid hiljuti, et raske Covidi juhtudel C-vitamiini mõõdukast annusest  (2–4 g päevas veeni kaudu) kasu ei ole.)

Esimene järeldus nendest neljast diagrammist näib olevat, et peaksime alustama oma mõtlemise ümberkujundamisest: levinud on uskumine mingisse muinasjutulisse vahendisse, hõbekuulisse, mis kurja ühe hoobiga kõrvaldab – sellisele naiivsele usule toetub kogu „teadmuspõhiste” ravimite reklaamimise tööstus, mille juhtmõte on: „See ravim päästab!” Aga kui sellist imevahendit ei ole leitud ja vahest ei leitagi, siis tuleb mõelda, mida loodus ise pakub haigustega võitlemiseks.

Kõigepealt tuleb anda kehale kõik see, mida keha vajab, et olla terve ja tugev. Need on eelkõige vitamiinid ja mõned mineraalained, mida igaüks saab hakata endale profülaktika mõttes kohe manustama – ikka selleks, et mitte haigestuda või kui haigestuda, siis kergemalt. Niisiis alustame „hõbekuuli” asemel nii paljukuuldud asjast nagu vitamiinid.

Vitamiinide puhul ei saa rääkida, millisest vitamiinist on olnud kõige rohkem kasu – kõik vitamiinid on vajalikud. Pigem on asi kõige karjuvama nappuse kõrvaldamises. Ja talvisel ajal on kõige enam puudus D-vitamiinist, kuna talvel me päikest ei saa, kuid D-vitamiini võtmine toidulisandina ei ole veel väga levinud komme. Vt D-vitamiini ülevaade c19vitamind.com ja metaanalüüs vdmeta.com . Igatahes võimaldab D-vitamiini manustamine vähendada suremust 47%, varase manustamise korral paraneb seisund 86%-l haigetest (andmeid on siiski vähe). A-vitamiin (c19early.com/va ja c19early.com/vameta.html) on samuti paljusid aidanud, kuid tulemusi on statistiliste järelduste tegemiseks vähe. Siiski võib teha praktilise järelduse, et Mölleri kalamaksaõli, mis sisaldab A-, D- ja E-vitamiini, aitab ka seda haigust eemal hoida. Näib, et C-vitamiinist on vähem abi kui A- ja D-vitamiinist c19vitaminc.com/meta.html , kuid võib-olla arvestatakse meta-analüüsis väga mitmesuguseid annuseid, samas kui eriti tõhusad on just väga suured veenikaudsed annused. Organism peaks olema hästi varustatud ka tsingiga (c19zinc.com ja c19zinc.com/meta.html ), mis on vajalik immuunsüsteemi tööks ja muidugi veel paljuks muukski.

Need on kõik kergesti kättesaadavad, taskukohased ja looduslikud vahendid, millega iga inimene võib oma šansse parandada.

Kergesti saab aga manustada ka näiteks kurkumiini (koos musta pipraga) c19curcumin.com/meta.html . Väga mitmekesiseid ravitoimeid omistatakse taimsele värvainele kvertsetiinile (c19quercetin.com ja c19quercetin.com/meta.html ), mida leidub sibulates, tsitruselistes jne ning mis on apteegis saadaval, kuigi mitte väga odava hinnaga. Needki vahendid on diagrammidel üpris kõrgel kohal

Tuntud rögalahtisti broomheksiin (c19bromhexine.com  ja c19bromhexine.com/meta.html ) on ülddiagrammide  c19early.com järgi samuti küllaltki tõhus.

Nagu igaüks võib viidetest näha, on Covid-19 vastu proovitud väga mitmesuguseid vahendeid, kalleid retseptiravimeid ja isegi üpris mürgiseid aineid. Väga vähesed neist on jõudnud üldisemalt tunnustatud ravivahendite tabelisse (viimane tabel roheliste ja hallide ruudukestega; klõpsata tuleb tabeli all olevale lingile Details c19adoption.com ). Siin nimetatud vahenditest ei ole seda au pälvinud A-vitamiin, D-vitamiin, broomheksiin, kvertsetiin. Egiptus on ravivahendina tunnustanud tsinki ja C-vitamiini, Venezuela C-vitamiini. Kõige enam on ravivahendina tunnustatud hüdroksüklorokiini, aga ka ivermektiin on üpris kõrgel kohal tunnustatuse poolest: Bangladeshis, Egiptuses ja Venezuelas päris ametlikult (roheline ruut), Indoneesias, Mehhikos ja Ukrainas vist poolametlikult (kahvaturoheline ruut), Indias, Nigeerias ja Colombias mitteametlikult (tumehall ruut) ja veel mitu maad on märgitud helehalli (USA, Brasiilia, Jaapan, Peruu) või kahvatuhalli (Filipiinid, Saksamaa, Tai, Malaisia) ruuduga.

Nagu näeme, on ivermektiin saanud ootamatult tähtsa koha tunnustatud ravivahendite hulgas ning looduslikumad vahendid kipuvad jälle tagaplaanile jääma, kuigi mööndakse, et need toimivad. Ivermektiini edu toetab natuke vahest usk „hõbekuulisse” – raske on leppida teadmisega, et tõhusamat abi võivad pakkuda juba ammu tuntud vitamiinid, tsink, mõned looduslikud ained nagu kvertsetiin ja kurkumiin (vt siin blogis  elujoud.lux.ee/koroonapandeemia-elujoud-ja-vitamiinid/ ). Päris tähelepanuta ei ole vitamiinid siiski jäänud, Eestiski on ettevõtjaid, kes püüavad oma töötajate haigestumise riski vähendada vitamiinide tasuta jagamisega.

Siin võiks igal inimesel tekkida küsimus, mida ta ise saaks veel teha oma tervise hoidmiseks pandeemia ajal. Eespool kirjeldatud veebisaidist kipub jääma mulje, et tuleb end vaktsineerida ning edasine oleneb juba juhusest ja arstidest. Nii oluline kui vaktsineerimine ka ei ole, ei saa maailm jääda siiski igavesti kõigile tõhustusdoose süstima edition.cnn.com/2022/01/04/health/andrew-pollard-booster-vaccines-feasibility-intl . Peame püüdma ka iseennast teha haiguskindlamaks, seda enam, et iga samm selles suunas ei ole mitte üksnes šanss võitluses Covidi vastu, vaid ka muude nakkushaiguste vastu, ning kui suudame kaalus allavõtmise populaarsemaks muuta, siis ka väga paljude muude haiguste vastu, mis lühendavad eluiga. Elujõu preemia selle aasta laureaadi dr Natalia Trofimova töö muutub üha väärtuslikumaks (vt tema raamat „Paastuga terveks” rahvaraamat.ee/p/paastuga-terveks/38627/et ).

Paastumisest on kirjutatud ka siin blogis elujoud.lux.ee/rahvakombed-paast-ja-koroona . Samas on öeldud, et väiksem kehamass annab suuri eeliseid võitluses Covidiga.

Ühes uuemas uurimuses väidetakse, et rasvunud inimestel on 46% suurem risk haigestuda Covid-19sse. Samuti leiti, et neil on suurem risk raskesti haigestuda, 113% suurem tõenäosus sattuda haiglasse, 74% suurem risk jõuda haigusega intensiivraviosakonda ja 48% suurem risk viiruse tõttu surra. Pikemalt vt Meditsiiniuudised www.mu.ee/uudised/2022/01/04/veel-uks-hea-pohjus-kaalust-alla-votta-covid-19

Riske võitluses Covidiga ei ole vahest vajagi hinnata kaalu ja peegli abil – olulisem on organismi biokeemia, eriti veresuhkru ja ketokehade tase, mida saab (näiteks vahelduva paastumise ja ketoosiseisundiga) hakata paremaks muutma juba üsna kiiresti, veel enne, kui kehakuju jõuab oluliselt muutuda.

* * *

Ortomolekulaarse meditsiini veebisaidil orthomolecular.org võib leida juhendeid oma tervise iseseisvaks tugevdamiseks.

On teada (orthomolecular.org/resources/omns/v17n17.shtml ), et Covidi patsientidel langeb C-vitamiini-sisaldus lausa skorbuuti iseloomustavale tasemele. Viirusega võitlemiseks kulub nii palju C-vitamiini, et organismi varud lõpevad, tekib kopsupõletik, paljude organite talitlus muutub võimatuks ja inimene sureb. Soovitatakse (LINK orthomolecular.org/resources/omns/v17n29.shtml ) võtta sisse kolm korda päevas 1 g C-vitamiini, üks kord päevas 350 mg magneesiumi, 50 mg tsinki, 100 mikrogrammi seleeni (apteegis: „Selesaan”) ja 5000 TÜ D-vitamiini – nii peaks olema võimalik panna alus immuunsusele, mis vähendab nakatumise ja haiglasse sattumise riski. (D-vitamiiniga ei tohi siiski üle pakkuda, see annus sobib talvel ja alustamiseks, mitte pidevalt.) Selline immuunsus peaks inimest kaitsma mis tahes uute tüvede ilmumise puhul või ka lihtsalt gripilaine ajal. Samas on öeldud, et raskesti haige inimene vajab palju rohkem C-vitamiini, eelistatavalt veeniülekande kaudu.

Covidi-19 ravimine on suur ja keeruline teema, millega peaksid tegelema arstid ja teadlased. Mingi ravimi väljahüüdmine poliitikute poolt kusagil rahvakogunemisel on päris absurdne idee. Kummaline on ka asjaolu, et meditsiiniametnikud (kes haige elu päästmise eest otseselt ei vastuta) keelavad siiski ära mõne meetodi kasutamise, nii et arstid peavad vajalikuks neid kohtusse kaevata, millega raviotsuste tegemisse kaasatakse ka kohtunikud, kes ravimisest midagi ei tea. Mitu sellist kohtuasja on käimas. Ilmselt põrkub siin liiga palju ärihuvisid, liiga suur tähtsus on reklaamil ja isegi poliitilistel huvidel. Vaidluses pidavat selguma küll tõde, aga kas tõde huvitabki veel kedagi, kui mängus on nii palju erinevaid huvisid ja patsiendi huvid võivad nende hulgas hoopis meelest minna? – Kindlam on püüda haigust endast eemal hoida ja teha ise kõik võimalik oma tervise tugevdamiseks. Kui see ei õnnestu ja haigus ikkagi pääseb ründama, tuleks kiiresti pöörduda arstide poole.

Koroona on salakaval haigus: mõned inimesed, eriti lapsed, põevad koroonat väga kergelt, kuid võivad seda laialt levitada. Aga ka vanem inimene võib seda kergelt põdeda: keegi 74-aastane proua ütles mulle, et tema põdes koroona läbi, kolm päeva ei tundnud lõhnu – no mis haigus see üldse oli?! Ta tegi sellest järelduse, et valitsus valetab ja EKRE räägib tõtt … – Teised jälle haigestuvad väga raskelt, vaaguvad pikalt hinge ja surevad arstide kõigile pingutustele vaatamata. Sagedamini surevad koroona tõttu vanemad inimesed, aga ka nooremad ohvrid ei ole haruldased.

Nii salakaval ja keeruline haigus, kus tulemust ei saa ennustada muidu kui statistika seadustega (mida tavainimene niikuinii ei suuda aduda), nõuab edukaks jagusaamiseks ilmselt tõsiseid kommunikatsioonialaseid jõupingutusi. Paraku on see selgunud alles tagantjärele.

Kõik algab keelekasutusest. Kuidagi iseendast on, osalt juba eelmise valitsuse ajal, läinud käibele sellised vale sõnumiga sõnad nagu „piirangud”, „pitsitusmeetmed”, „piitsa ja prääniku kasutamine”, „sundvaktsineerimine”, „vaktsineerimata inimeste tagakiusamine”, … Tuleb märkida eriti EKRE ideoloogide suurt panust selliste terminitega kõlistamisse, kusjuures see ei ole nende esimene ega ainus lingvistiline diversioon: kui rahandusminister Martin Helme oli häbematult valetanud Riigikogule 500 miljoni euro ulatuses – ta tunnistas ise, et „ametnike survel” oli ta riigieelarve Exceli tabelis lisanud tulude poolele „õhku” –, ja kui uus peaminister pidi hakkama seda „õhku” sealt välja puhastama, rääkis kogu massimeedia „kärpimisest” ja Reformierakonnal tuvastati koguni „kärpimismaania”, mida näitlikustati ühe vaese puhkpilliorkestri koondamisega. Tuleme tagasi „piirangute” jms juurde: kus on „piirangud”, seal on loogiline hakata nõudma vabadust, võitlema valitsuse omavoli vastu jne – sellised on loogilised edasiarendused nendest vigastest mõistetest …

Peaminister Kaja Kallase raske ülesanne on seekord oponentide kisakoori saatel selgitada, et vaktsineerimata inimeste suhtlemise piiramine ei ole mitte piirang, vaid meede nende endi tervise ja elu kaitsmiseks. Tõepoolest, õige oleks rääkida kaitse-, turva- või ohutusmeetmetest (või abinõudest), mida kõige enam läheb vaja just vaktsineerimata inimestele, kuna nende tõenäosus raskelt haigestuda ja surra on palju suurem kui vaktsineeritud inimestel. Kaja Kallase tundlik keelekõrv on nüüd küll ärganud, aga järgmine sedalaadi viga – fondi loomine vaktsineerimiskahjustuste hüvitamiseks – tehakse vist ikkagi ära, kuigi kogu muu kahju kõrval on vaktsineerimiskahjustused nähtavasti tühised. Kui senist tervisekindlustuse süsteemi on üldse vaja täiendada veel mingi fondiga, siis oleks palju vajalikum luua koroonafond, mis hõlmaks koroonatõvega võitlemise, selle tõve ravimise ja seda põdenute rehabiliteerimise kulusid – sel haigusel on ka ränki kaugtagajärgi! Samuti oleks hea sellega hõlmata meetmete majanduskahjude kompenseerimist, et „kogu koroona oleks ühes tabelis” ja et kuludest tekiks selgem ülevaade ja nende planeerimise võimalus.

Me elame nn tõejärgsel ajal, internet on inimestel ilmselt mõistuse ja isegi enesealalhoiu instinkti kinni löönud, iga vale levib hirmsa kiirusega. W. Churchill on öelnud: „Vale on juba poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab.” Internetiajastul peab see veel enam paika kui Churchilli ajal. Õigust levitada oma umbluud (levitajad ise eelistavad rääkida „narratiivist”) peetakse nüüd lausa inimõiguseks; kes valetab kõvemini ja ilusamini ning massid endale taha saab, seda peetaksegi võitjaks.

Õnneks näib, et hakatakse mõistma, kui oluline on kommunikatsioon võitluses koroona vastu. Alles hiljuti tavatses „Aktuaalne Kaamera” kasutada EKRE levitatavaid vale sõnumiga stampe ja pärast valitsuse iga teadaannet torgati mikrofon kohe ka Martin Helme nina alla. Viimane ei vedanud intervjueerijaid kordagi alt ja ütles kohe, et valitsuse meetmed on kõik valed – sellist tasuta propagandavõimalust ei saanud ta ju ometi kasutamata jätta! Nüüd on vist lõpuks aru saadud, et inimene peab vastutama oma sõnade eest ning paika peab ka selle põhimõtte pöördpõhimõte: kes vastutab, see ka räägib. Opositsiooni poliitikud võivad esineda Riigikogus, nad ei pea saama pidevalt teha oma valimispropagandat riigi tähtsaima kommunikatsioonikanali „Aktuaalse Kaamera” kaudu. Siiski tasub veel nüüdki meeles pidada Terviseameti kriisistaabi juhi dr Urmas Sule sõnu: „Kui kuulete, et kritiseeritakse mõnda ministrit, siis – mõelge oma peaga!”

Pärast uute kaitsemeetmete kehtestamist ja „Aktuaalse Kaamera” meelemuutust hakkas nakatumiste arv langema, aga see „võitlus vabaduse eest” on toonud juba palju inimohvreid ja tekitanud ka suurt materiaalset kahju. Koroonasse on Eestis surnud juba üle 1500 inimese, veel hiljuti suri koroonatõppe üle 10 inimese päevas. „Meditsiiniuudistest” selgub ka, et vaktsineerimata inimeste ravimisele on kulunud 95% Covidi ravi ressurssidest. Riigikontrolör andis hiljuti Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle oma aastaaruande, milles ta leidis, et vaktsineerimine aeglustus kevadel ja suvel mitte niivõrd vaktsiininappuse või inimeste vähese huvi tõttu, vaid selle põhjusi tuleb otsida kehvast ja paindumatust korraldusest. – Minu arvates jäid riigikontrolöril mitu asjaolu kahe silma vahele: 1) eksitavad terminid, mis provotseerisid vastuhakku ja protesti, 2) vilets kommunikatsioon valitsuse kommunikatsioonikanalite kaudu, kuna viimastes levis vale arusaamine sõnavabadusest – raske oli aru saada, kas „Aktuaalne Kaamera” esindas valitsuse või EKRE seisukohti, 3) opositsiooniparteide vale arusaamine oma rollist – nii suure ohu korral tuleks teha koostööd valitsusega, mitte tegelda oma valimispropagandaga (viimased valimised, kus ohusõnumid kadusid propagandakärasse, läksid Eestile tõesti väga kalliks maksma!). Õiglane oleks hinnata mitte üksnes valitsuse tegevust, vaid alustada ikkagi Riigikogust, kellele valitsus peab aru andma, ja poliitilistest parteidest. Eesti elanike kaitsmine koroona eest ei ole vaid Kaja Kallase ja Tanel Kiige ülesanne – see peab olema meie kõigi ühine püüdlus ja hool! Viimati kehtestas valitsus tõhusamad kaitsemeetmed Riigikogu opositsiooni juhtide ja mõne juristi valju protestikisa saatel, vaktsineerimise korraldust ei muudetud – aga rahva huvi vaktsineerimise vastu suurenes kohe. Niisiis ei ole see võitlus lootusetu, aga võib-olla tuleks vähem loota inimeste iseseisvale mõtlemisele ja rohkem kasutada kõva kätt.

Kohane on meenutada, et hingedepäevaga (2. november) algas vanasti hingedeaeg, kui oli kombeks meelde tuletada neid, keda enam ei ole meiega, mõelda, mida me neile võlgneme, ja olla neile tänulik selle eest. Lahkunud on lahkunud, nende elus ei saa keegi enam midagi muuta, Ise peaksime hingedeajal aga mõtlema sellele, mille jaoks ja kuidas me ise elame, kuidas saaksime teha elu ilusamaks ja paremaks, elamisväärsemaks kõikidele, ning mille eest inimesed võiksid hiljem tänulikud olla meile.